Vestmik

et Eile – täna – homme   »   ro Ieri – azi – mâine

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [zece]

Ieri – azi – mâine

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. I-r--a--os---â---t-. I___ a f___ s_______ I-r- a f-s- s-m-ă-ă- -------------------- Ieri a fost sâmbătă. 0
Eile olin ma kinos. Ier--a----s- -- cinem-t-gr--. I___ a_ f___ l_ c____________ I-r- a- f-s- l- c-n-m-t-g-a-. ----------------------------- Ieri am fost la cinematograf. 0
Film oli huvitav. F---ul a f-st----e-esa-t. F_____ a f___ i__________ F-l-u- a f-s- i-t-r-s-n-. ------------------------- Filmul a fost interesant. 0
Täna on pühapäev. A-- -st- dum--ic-. A__ e___ d________ A-i e-t- d-m-n-c-. ------------------ Azi este duminică. 0
Täna ma ei tööta. Ast--i -- lucr--. A_____ n_ l______ A-t-z- n- l-c-e-. ----------------- Astăzi nu lucrez. 0
Ma jään koju. Eu ră--n-a-a-ă. E_ r____ a_____ E- r-m-n a-a-ă- --------------- Eu rămân acasă. 0
Homme on esmaspäev. Mâ-n- --t--l-n-. M____ e___ l____ M-i-e e-t- l-n-. ---------------- Mâine este luni. 0
Homme teen jälle tööd. M--n- l---e----n--ou. M____ l_____ d__ n___ M-i-e l-c-e- d-n n-u- --------------------- Mâine lucrez din nou. 0
Ma töötan büroos. E--lucr-z ----ir--. E_ l_____ l_ b_____ E- l-c-e- l- b-r-u- ------------------- Eu lucrez la birou. 0
Kes see on? C----es-e-----t-? C___ e___ a______ C-n- e-t- a-e-t-? ----------------- Cine este acesta? 0
See on Peter. A-es-a es-- ---er. A_____ e___ P_____ A-e-t- e-t- P-t-r- ------------------ Acesta este Peter. 0
Peter on õpilane. Pe--r e-t- st-de-t. P____ e___ s_______ P-t-r e-t- s-u-e-t- ------------------- Peter este student. 0
Kes see on? C--e e-----c-as-a? C___ e___ a_______ C-n- e-t- a-e-s-a- ------------------ Cine este aceasta? 0
See on Martha. A-ea----es-- M-r-h-. A______ e___ M______ A-e-s-a e-t- M-r-h-. -------------------- Aceasta este Martha. 0
Martha on sekretär. M----a est- --c----ră. M_____ e___ s_________ M-r-h- e-t- s-c-e-a-ă- ---------------------- Martha este secretară. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P--er şi Mar----s--t ---eteni. P____ ş_ M_____ s___ p________ P-t-r ş- M-r-h- s-n- p-i-t-n-. ------------------------------ Peter şi Martha sunt prieteni. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pet-----te-p-i-te--l-Ma--hei. P____ e___ p________ M_______ P-t-r e-t- p-i-t-n-l M-r-h-i- ----------------------------- Peter este prietenul Marthei. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Mart-a-e-te -r-eten--lu- -e-er. M_____ e___ p_______ l__ P_____ M-r-h- e-t- p-i-t-n- l-i P-t-r- ------------------------------- Martha este prietena lui Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!