Vestmik

et Eile – täna – homme   »   nn I går – i dag – i morgon

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [ti]

I går – i dag – i morgon

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. I-g-- va- det -aur--g. I g__ v__ d__ l_______ I g-r v-r d-t l-u-d-g- ---------------------- I går var det laurdag. 0
Eile olin ma kinos. I g-r---------- -in-. I g__ v__ e_ p_ k____ I g-r v-r e- p- k-n-. --------------------- I går var eg på kino. 0
Film oli huvitav. Fi--en --r-i-ter---an-. F_____ v__ i___________ F-l-e- v-r i-t-r-s-a-t- ----------------------- Filmen var interessant. 0
Täna on pühapäev. I ----e- d-t--un--g. I d__ e_ d__ s______ I d-g e- d-t s-n-a-. -------------------- I dag er det sundag. 0
Täna ma ei tööta. I ----a-be-d-r--- -----. I d__ a_______ e_ i_____ I d-g a-b-i-e- e- i-k-e- ------------------------ I dag arbeider eg ikkje. 0
Ma jään koju. Eg-e--h----. E_ e_ h_____ E- e- h-i-e- ------------ Eg er heime. 0
Homme on esmaspäev. I mo-go- er -e- -å-d--. I m_____ e_ d__ m______ I m-r-o- e- d-t m-n-a-. ----------------------- I morgon er det måndag. 0
Homme teen jälle tööd. I-mor--- --a-----på j--b-a-t. I m_____ s___ e_ p_ j___ a___ I m-r-o- s-a- e- p- j-b- a-t- ----------------------------- I morgon skal eg på jobb att. 0
Ma töötan büroos. E- j--bar på ei---o-t-r. E_ j_____ p_ e__ k______ E- j-b-a- p- e-t k-n-o-. ------------------------ Eg jobbar på eit kontor. 0
Kes see on? Kve---r----? K___ e_ d___ K-e- e- d-t- ------------ Kven er det? 0
See on Peter. De- -- -eter. D__ e_ P_____ D-t e- P-t-r- ------------- Det er Peter. 0
Peter on õpilane. Pe-e- -r-s----n-. P____ e_ s_______ P-t-r e- s-u-e-t- ----------------- Peter er student. 0
Kes see on? K--n -- -et? K___ e_ d___ K-e- e- d-t- ------------ Kven er det? 0
See on Martha. D-t-e- --r-h-. D__ e_ M______ D-t e- M-r-h-. -------------- Det er Martha. 0
Martha on sekretär. M---h--e- -e-----r. M_____ e_ s________ M-r-h- e- s-k-e-æ-. ------------------- Martha er sekretær. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Peter -g M----- e- -e-e-. P____ o_ M_____ e_ v_____ P-t-r o- M-r-h- e- v-n-r- ------------------------- Peter og Martha er vener. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P--er--r ---en ti- M----a. P____ e_ v____ t__ M______ P-t-r e- v-n-n t-l M-r-h-. -------------------------- Peter er venen til Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-r-h- er--e----n---il Pete-. M_____ e_ v_______ t__ P_____ M-r-h- e- v-n-i-n- t-l P-t-r- ----------------------------- Martha er venninna til Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!