Vestmik

et Eile – täna – homme   »   sl Včeraj – danes – jutri

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [deset]

Včeraj – danes – jutri

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Vče--- je -i---sobota. V_____ j_ b___ s______ V-e-a- j- b-l- s-b-t-. ---------------------- Včeraj je bila sobota. 0
Eile olin ma kinos. Včer-j-sem-bi- - bi-a-- kinu. V_____ s__ b__ / b___ v k____ V-e-a- s-m b-l / b-l- v k-n-. ----------------------------- Včeraj sem bil / bila v kinu. 0
Film oli huvitav. F--m -e-bi--zanim--. F___ j_ b__ z_______ F-l- j- b-l z-n-m-v- -------------------- Film je bil zanimiv. 0
Täna on pühapäev. D------e ne-----. D____ j_ n_______ D-n-s j- n-d-l-a- ----------------- Danes je nedelja. 0
Täna ma ei tööta. Dan----e-d-lam. D____ n_ d_____ D-n-s n- d-l-m- --------------- Danes ne delam. 0
Ma jään koju. O--a-/a-bo------. O______ b__ d____ O-t-l-a b-m d-m-. ----------------- Ostal/a bom doma. 0
Homme on esmaspäev. J--r---- -o-edel-ek. J____ j_ p__________ J-t-i j- p-n-d-l-e-. -------------------- Jutri je ponedeljek. 0
Homme teen jälle tööd. J--ri-s-et d----. J____ s___ d_____ J-t-i s-e- d-l-m- ----------------- Jutri spet delam. 0
Ma töötan büroos. D-l------i--rn-. D____ v p_______ D-l-m v p-s-r-i- ---------------- Delam v pisarni. 0
Kes see on? K-- j- t-? K__ j_ t__ K-o j- t-? ---------- Kdo je to? 0
See on Peter. To -- Pet--. T_ j_ P_____ T- j- P-t-r- ------------ To je Peter. 0
Peter on õpilane. P---- je š---en-. P____ j_ š_______ P-t-r j- š-u-e-t- ----------------- Peter je študent. 0
Kes see on? Kd--je--o? K__ j_ t__ K-o j- t-? ---------- Kdo je to? 0
See on Martha. To -e-M--t-. T_ j_ M_____ T- j- M-r-a- ------------ To je Marta. 0
Martha on sekretär. M--t- j- t---i--. M____ j_ t_______ M-r-a j- t-j-i-a- ----------------- Marta je tajnica. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pe----i- Mar----ta p------lj-. P____ i_ M____ s__ p__________ P-t-r i- M-r-a s-a p-i-a-e-j-. ------------------------------ Peter in Marta sta prijatelja. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P---r -e ---ti- p-ija-elj. P____ j_ M_____ p_________ P-t-r j- M-r-i- p-i-a-e-j- -------------------------- Peter je Martin prijatelj. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M---a j- ---r--a---ij--elj---. M____ j_ P______ p____________ M-r-a j- P-t-o-a p-i-a-e-j-c-. ------------------------------ Marta je Petrova prijateljica. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!