Vestmik

et Eile – täna – homme   »   nl Gisteren – vandaag – morgen

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [tien]

Gisteren – vandaag – morgen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Giste--- --- h-t----er-a-. G_______ w__ h__ z________ G-s-e-e- w-s h-t z-t-r-a-. -------------------------- Gisteren was het zaterdag. 0
Eile olin ma kinos. Gi-t---- w----- -n ---bi-sc---. G_______ w__ i_ i_ d_ b________ G-s-e-e- w-s i- i- d- b-o-c-o-. ------------------------------- Gisteren was ik in de bioscoop. 0
Film oli huvitav. De----- w-s i--er-s-a--. D_ f___ w__ i___________ D- f-l- w-s i-t-r-s-a-t- ------------------------ De film was interessant. 0
Täna on pühapäev. V---aag -s he- zond--. V______ i_ h__ z______ V-n-a-g i- h-t z-n-a-. ---------------------- Vandaag is het zondag. 0
Täna ma ei tööta. Vand-a- --r--ik ----. V______ w___ i_ n____ V-n-a-g w-r- i- n-e-. --------------------- Vandaag werk ik niet. 0
Ma jään koju. Ik -li---t-ui-. I_ b____ t_____ I- b-i-f t-u-s- --------------- Ik blijf thuis. 0
Homme on esmaspäev. Morgen i--------a-dag. M_____ i_ h__ m_______ M-r-e- i- h-t m-a-d-g- ---------------------- Morgen is het maandag. 0
Homme teen jälle tööd. M-r----w-r---k--eer. M_____ w___ i_ w____ M-r-e- w-r- i- w-e-. -------------------- Morgen werk ik weer. 0
Ma töötan büroos. I--w--k -p k-nt-o-. I_ w___ o_ k_______ I- w-r- o- k-n-o-r- ------------------- Ik werk op kantoor. 0
Kes see on? Wie -s-dat? W__ i_ d___ W-e i- d-t- ----------- Wie is dat? 0
See on Peter. Dat -s -e-e-. D__ i_ P_____ D-t i- P-t-r- ------------- Dat is Peter. 0
Peter on õpilane. P---- -s s--dent. P____ i_ s_______ P-t-r i- s-u-e-t- ----------------- Peter is student. 0
Kes see on? W-- ---da-? W__ i_ d___ W-e i- d-t- ----------- Wie is dat? 0
See on Martha. D-t-is--art--. D__ i_ M______ D-t i- M-r-h-. -------------- Dat is Martha. 0
Martha on sekretär. Marth- i--se-re--r----. M_____ i_ s____________ M-r-h- i- s-c-e-a-e-s-. ----------------------- Martha is secretaresse. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-t-- -- M-rth--z--n-vr-e--e-. P____ e_ M_____ z___ v________ P-t-r e- M-r-h- z-j- v-i-n-e-. ------------------------------ Peter en Martha zijn vrienden. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pet----- d- --i-n- --- -artha. P____ i_ d_ v_____ v__ M______ P-t-r i- d- v-i-n- v-n M-r-h-. ------------------------------ Peter is de vriend van Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M--t----- -e ----nd-- v-----te-. M_____ i_ d_ v_______ v__ P_____ M-r-h- i- d- v-i-n-i- v-n P-t-r- -------------------------------- Martha is de vriendin van Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!