Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   px No hotel – chegada

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [vinte e sete]

No hotel – chegada

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? V--ê --m -m --arto livr-? V___ t__ u_ q_____ l_____ V-c- t-m u- q-a-t- l-v-e- ------------------------- Você tem um quarto livre? 0
Ma reserveerisin toa. Eu-rese--ei u------to. E_ r_______ u_ q______ E- r-s-r-e- u- q-a-t-. ---------------------- Eu reservei um quarto. 0
Mu nimi on Müller. O-m-u --m- é --l-er. O m__ n___ é M______ O m-u n-m- é M-l-e-. -------------------- O meu nome é Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Eu pre--s------m qua-to-si---es. E_ p______ d_ u_ q_____ s_______ E- p-e-i-o d- u- q-a-t- s-m-l-s- -------------------------------- Eu preciso de um quarto simples. 0
Mul on vaja kahest tuba. Eu--re-i----e-u- -ua-t----p--. E_ p______ d_ u_ q_____ d_____ E- p-e-i-o d- u- q-a-t- d-p-o- ------------------------------ Eu preciso de um quarto duplo. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Q--nt- c-s-a o-qu---- p---u----oite? Q_____ c____ o q_____ p__ u__ n_____ Q-a-t- c-s-a o q-a-t- p-r u-a n-i-e- ------------------------------------ Quanto custa o quarto por uma noite? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Gosta--a-d- -m q--rto-c-m --------. G_______ d_ u_ q_____ c__ b________ G-s-a-i- d- u- q-a-t- c-m b-n-e-r-. ----------------------------------- Gostaria de um quarto com banheiro. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. G---ar----- -m-q----- c-m --uv-i-o. G_______ d_ u_ q_____ c__ c________ G-s-a-i- d- u- q-a-t- c-m c-u-e-r-. ----------------------------------- Gostaria de um quarto com chuveiro. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Pos---ver o-qua-to? P____ v__ o q______ P-s-o v-r o q-a-t-? ------------------- Posso ver o quarto? 0
Kas siin on garaaž? Há -ma-g--ag-m -q-i? H_ u__ g______ a____ H- u-a g-r-g-m a-u-? -------------------- Há uma garagem aqui? 0
Kas siin on seif? H- ---c---e a-u-? H_ u_ c____ a____ H- u- c-f-e a-u-? ----------------- Há um cofre aqui? 0
Kas siin on faks? Há-u---ax--q-i? H_ u_ f__ a____ H- u- f-x a-u-? --------------- Há um fax aqui? 0
Hästi, ma võtan selle toa. E-t- b-m- e--f-c- -om - -u-rto. E___ b___ e_ f___ c__ o q______ E-t- b-m- e- f-c- c-m o q-a-t-. ------------------------------- Está bem, eu fico com o quarto. 0
Siin on võtmed. Aqu--e-tão-as-cha---. A___ e____ a_ c______ A-u- e-t-o a- c-a-e-. --------------------- Aqui estão as chaves. 0
Siin on mu pagas. Aq---est- a---n-a -a-ag--. A___ e___ a m____ b_______ A-u- e-t- a m-n-a b-g-g-m- -------------------------- Aqui está a minha bagagem. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? A--u------s-é - --f- ----anh-? A q__ h____ é o c___ d_ m_____ A q-e h-r-s é o c-f- d- m-n-ã- ------------------------------ A que horas é o café da manhã? 0
Mis kell saab lõunat süüa? A que h---- - o alm--o? A q__ h____ é o a______ A q-e h-r-s é o a-m-ç-? ----------------------- A que horas é o almoço? 0
Mis kell saab õhtust süüa? A---e-hor-s -----an--r? A q__ h____ é o j______ A q-e h-r-s é o j-n-a-? ----------------------- A que horas é o jantar? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...