Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   it In Hotel – Arrivo

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [ventisette]

In Hotel – Arrivo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? H- un- cam-r- l----a? H_ u__ c_____ l______ H- u-a c-m-r- l-b-r-? --------------------- Ha una camera libera? 0
Ma reserveerisin toa. Ho pr-not--o--n--c--era. H_ p________ u__ c______ H- p-e-o-a-o u-a c-m-r-. ------------------------ Ho prenotato una camera. 0
Mu nimi on Müller. M--chiamo Mü---r. M_ c_____ M______ M- c-i-m- M-l-e-. ----------------- Mi chiamo Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. H- bis-g-o-d- -n- cam-r---i-gol-. H_ b______ d_ u__ c_____ s_______ H- b-s-g-o d- u-a c-m-r- s-n-o-a- --------------------------------- Ho bisogno di una camera singola. 0
Mul on vaja kahest tuba. H------gn- di --- -a-era-d-p-ia. H_ b______ d_ u__ c_____ d______ H- b-s-g-o d- u-a c-m-r- d-p-i-. -------------------------------- Ho bisogno di una camera doppia. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Q---t- c---a--a -am--- --n--t-? Q_____ c____ l_ c_____ a n_____ Q-a-t- c-s-a l- c-m-r- a n-t-e- ------------------------------- Quanto costa la camera a notte? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. V--r-- un---a-e-a---- -a-n-. V_____ u__ c_____ c__ b_____ V-r-e- u-a c-m-r- c-n b-g-o- ---------------------------- Vorrei una camera con bagno. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Vo-re--una --mera---n-do-c--. V_____ u__ c_____ c__ d______ V-r-e- u-a c-m-r- c-n d-c-i-. ----------------------------- Vorrei una camera con doccia. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Po--- v---re-la ---era? P____ v_____ l_ c______ P-s-o v-d-r- l- c-m-r-? ----------------------- Posso vedere la camera? 0
Kas siin on garaaž? C’è u---a--g- qu-? C__ u_ g_____ q___ C-è u- g-r-g- q-i- ------------------ C’è un garage qui? 0
Kas siin on seif? C-è un---a-sa--rte -u-? C__ u__ c_________ q___ C-è u-a c-s-a-o-t- q-i- ----------------------- C’è una cassaforte qui? 0
Kas siin on faks? C’---- fax-qui? C__ u_ f__ q___ C-è u- f-x q-i- --------------- C’è un fax qui? 0
Hästi, ma võtan selle toa. B---- p--ndo-l----m-r-. B____ p_____ l_ c______ B-n-, p-e-d- l- c-m-r-. ----------------------- Bene, prendo la camera. 0
Siin on võtmed. Ec-o -e ch----. E___ l_ c______ E-c- l- c-i-v-. --------------- Ecco le chiavi. 0
Siin on mu pagas. E-co i -i-i---g--l-. E___ i m___ b_______ E-c- i m-e- b-g-g-i- -------------------- Ecco i miei bagagli. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? A -he --- c’è--- cola-----? A c__ o__ c__ l_ c_________ A c-e o-a c-è l- c-l-z-o-e- --------------------------- A che ora c’è la colazione? 0
Mis kell saab lõunat süüa? A c-e o-----è il -r--zo? A c__ o__ c__ i_ p______ A c-e o-a c-è i- p-a-z-? ------------------------ A che ora c’è il pranzo? 0
Mis kell saab õhtust süüa? A---- ora --- la---na? A c__ o__ c__ l_ c____ A c-e o-a c-è l- c-n-? ---------------------- A che ora c’è la cena? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...