Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   px justificar qualquer coisa 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [setenta e sete]

justificar qualquer coisa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? P-r-q-- é --- n-o-come - t--ta? P__ q__ é q__ n__ c___ a t_____ P-r q-e é q-e n-o c-m- a t-r-a- ------------------------------- Por que é que não come a torta? 0
Ma pean alla võtma. Eu tenho-q-- e--g----r. E_ t____ q__ e_________ E- t-n-o q-e e-a-r-c-r- ----------------------- Eu tenho que emagrecer. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. E- --o - com---orq-e --nh--q-e ema--e-er. E_ n__ a c___ p_____ t____ q__ e_________ E- n-o a c-m- p-r-u- t-n-o q-e e-a-r-c-r- ----------------------------------------- Eu não a como porque tenho que emagrecer. 0
Miks te õlut ei joo? P-r -ue n-- be---a c-rv-j-? P__ q__ n__ b___ a c_______ P-r q-e n-o b-b- a c-r-e-a- --------------------------- Por que não bebe a cerveja? 0
Ma pean veel sõitma. Eu---n-a--e-h- ------n-----. E_ a____ t____ q__ c________ E- a-n-a t-n-o q-e c-n-u-i-. ---------------------------- Eu ainda tenho que conduzir. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Eu-----a---b--po-q-- ---d--te-ho--u- -o--uz-r. E_ n__ a b___ p_____ a____ t____ q__ c________ E- n-o a b-b- p-r-u- a-n-a t-n-o q-e c-n-u-i-. ---------------------------------------------- Eu não a bebo porque ainda tenho que conduzir. 0
Miks sa kohvi ei joo? P-r --- --qu--não-beb- o ca-é? P__ q__ é q__ n__ b___ o c____ P-r q-e é q-e n-o b-b- o c-f-? ------------------------------ Por que é que não bebe o café? 0
See on külm. El---stá--rio. E__ e___ f____ E-e e-t- f-i-. -------------- Ele está frio. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Eu--ão ---e---porqu--e--- -ri-. E_ n__ o b___ p_____ e___ f____ E- n-o o b-b- p-r-u- e-t- f-i-. ------------------------------- Eu não o bebo porque está frio. 0
Miks sa teed ei joo? Por q-e --qu---ã- b--e----h-? P__ q__ é q__ n__ b___ o c___ P-r q-e é q-e n-o b-b- o c-á- ----------------------------- Por que é que não bebe o chá? 0
Mul ei ole suhkrut. E--não -e-h---ç-car. E_ n__ t____ a______ E- n-o t-n-o a-ú-a-. -------------------- Eu não tenho açúcar. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E- n-- o beb- p-rq-----o ---ho------r. E_ n__ o b___ p_____ n__ t____ a______ E- n-o o b-b- p-r-u- n-o t-n-o a-ú-a-. -------------------------------------- Eu não o bebo porque não tenho açúcar. 0
Miks te suppi ei söö? P-r-qu- é -u--n-o------- s-pa? P__ q__ é q__ n__ t___ a s____ P-r q-e é q-e n-o t-m- a s-p-? ------------------------------ Por que é que não toma a sopa? 0
Ma ei tellinud seda. Eu-nã- a--edi. E_ n__ a p____ E- n-o a p-d-. -------------- Eu não a pedi. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. E- -ão-a-c--o p-rque--ã--a-----. E_ n__ a c___ p_____ n__ a p____ E- n-o a c-m- p-r-u- n-o a p-d-. -------------------------------- Eu não a como porque não a pedi. 0
Miks te liha ei söö? Po----e-é-q-e-nã--c----- c---e? P__ q__ é q__ n__ c___ a c_____ P-r q-e é q-e n-o c-m- a c-r-e- ------------------------------- Por que é que não come a carne? 0
Ma olen taimetoitlane. Eu-s-u --g--a-ia---/--. E_ s__ v__________ /___ E- s-u v-g-t-r-a-o /-a- ----------------------- Eu sou vegetariano /-a. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Eu--ão-- c--- --rqu- sou--eg------n----a. E_ n__ a c___ p_____ s__ v__________ /___ E- n-o a c-m- p-r-u- s-u v-g-t-r-a-o /-a- ----------------------------------------- Eu não a como porque sou vegetariano /-a. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...