Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   cs V hotelu – příjezd

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [dvacet sedm]

V hotelu – příjezd

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? M--- volné -ok-j-? M___ v____ p______ M-t- v-l-é p-k-j-? ------------------ Máte volné pokoje? 0
Ma reserveerisin toa. R--e-vo-a----em-s- pok--. R_________ j___ s_ p_____ R-z-r-o-a- j-e- s- p-k-j- ------------------------- Rezervoval jsem si pokoj. 0
Mu nimi on Müller. J-en-----e ----er. J______ s_ M______ J-e-u-i s- M-l-e-. ------------------ Jmenuji se Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. P---eb-ji j---olůžkový--o-oj. P________ j___________ p_____ P-t-e-u-i j-d-o-ů-k-v- p-k-j- ----------------------------- Potřebuji jednolůžkový pokoj. 0
Mul on vaja kahest tuba. P-t--b-j---v-ul-ž-o-- -o-o-. P________ d__________ p_____ P-t-e-u-i d-o-l-ž-o-ý p-k-j- ---------------------------- Potřebuji dvoulůžkový pokoj. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Kol-k--t-jí--en po--j -- j---u--oc? K____ s____ t__ p____ n_ j____ n___ K-l-k s-o-í t-n p-k-j n- j-d-u n-c- ----------------------------------- Kolik stojí ten pokoj na jednu noc? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. C-----ok-- s--o---l-o-. C___ p____ s k_________ C-c- p-k-j s k-u-e-n-u- ----------------------- Chci pokoj s koupelnou. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. C--i ------s- ---chou. C___ p____ s_ s_______ C-c- p-k-j s- s-r-h-u- ---------------------- Chci pokoj se sprchou. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Mo---ten pokoj ----t? M___ t__ p____ v_____ M-h- t-n p-k-j v-d-t- --------------------- Mohu ten pokoj vidět? 0
Kas siin on garaaž? M----ta-- ---áž? M___ t___ g_____ M-t- t-d- g-r-ž- ---------------- Máte tady garáž? 0
Kas siin on seif? Máte-t-d--s---? M___ t___ s____ M-t- t-d- s-j-? --------------- Máte tady sejf? 0
Kas siin on faks? M--- -ady----? M___ t___ f___ M-t- t-d- f-x- -------------- Máte tady fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Dob-e- c-c- -----ok-j. D_____ c___ t__ p_____ D-b-e- c-c- t-n p-k-j- ---------------------- Dobře, chci ten pokoj. 0
Siin on võtmed. T--y j--u--líče. T___ j___ k_____ T-d- j-o- k-í-e- ---------------- Tady jsou klíče. 0
Siin on mu pagas. T--- jsou má-za------a. T___ j___ m_ z_________ T-d- j-o- m- z-v-z-d-a- ----------------------- Tady jsou má zavazadla. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? V ---ik --d----- p---v- -nída--? V k____ h____ s_ p_____ s_______ V k-l-k h-d-n s- p-d-v- s-í-a-ě- -------------------------------- V kolik hodin se podává snídaně? 0
Mis kell saab lõunat süüa? V k-l-k ---in-s---o-á-- -b-d? V k____ h____ s_ p_____ o____ V k-l-k h-d-n s- p-d-v- o-ě-? ----------------------------- V kolik hodin se podává oběd? 0
Mis kell saab õhtust süüa? V ------h--i--s--po-á-á v-----? V k____ h____ s_ p_____ v______ V k-l-k h-d-n s- p-d-v- v-č-ř-? ------------------------------- V kolik hodin se podává večeře? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...