Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   px Fazer perguntas 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sessenta e três]

Fazer perguntas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Mul on hobi. Eu----h- u- -ob-y. E_ t____ u_ h_____ E- t-n-o u- h-b-y- ------------------ Eu tenho um hobby. 0
Ma mängin tennist. Eu-jogo tê---. E_ j___ t_____ E- j-g- t-n-s- -------------- Eu jogo tênis. 0
Kus on tenniseväljak? O--e h- -- -am-- d- t-n-s? O___ h_ u_ c____ d_ t_____ O-d- h- u- c-m-o d- t-n-s- -------------------------- Onde há um campo de tênis? 0
Kas sul on hobi? Vo-- --m-um ho-b-? V___ t__ u_ h_____ V-c- t-m u- h-b-y- ------------------ Você tem um hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. E----go fu-eb-l. E_ j___ f_______ E- j-g- f-t-b-l- ---------------- Eu jogo futebol. 0
Kus on jalgpalliväljak? O----------c--po--- fu---ol? O___ h_ u_ c____ d_ f_______ O-d- h- u- c-m-o d- f-t-b-l- ---------------------------- Onde há um campo de futebol? 0
Mu käevars on valus. M---braço-est- doen--. M__ b____ e___ d______ M-u b-a-o e-t- d-e-d-. ---------------------- Meu braço está doendo. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. T--b-m me--s-----oe-d--o -e---- --a-m-n-a -ão. T_____ m_ e____ d_____ o m__ p_ e a m____ m___ T-m-é- m- e-t-o d-e-d- o m-u p- e a m-n-a m-o- ---------------------------------------------- Também me estão doendo o meu pé e a minha mão. 0
Kus on arst? On-e-tem ---m--ico? O___ t__ u_ m______ O-d- t-m u- m-d-c-? ------------------- Onde tem um médico? 0
Mul on auto. Eu-te-ho-u- carro. E_ t____ u_ c_____ E- t-n-o u- c-r-o- ------------------ Eu tenho um carro. 0
Mul on ka mootorratas. Ta-bém -enho --t-. T_____ t____ m____ T-m-é- t-n-o m-t-. ------------------ Também tenho moto. 0
Kus on parkla? On---há um -ar--e d--estaci-n---nto? O___ h_ u_ p_____ d_ e______________ O-d- h- u- p-r-u- d- e-t-c-o-a-e-t-? ------------------------------------ Onde há um parque de estacionamento? 0
Mul on kampsun. Eu t-n-- ----bl-sa d- fr-o. E_ t____ u__ b____ d_ f____ E- t-n-o u-a b-u-a d- f-i-. --------------------------- Eu tenho uma blusa de frio. 0
Mul on jakk ja teksad. Tam-ém ----- -m --s-co-e--ma-----ça--je-ns. T_____ t____ u_ c_____ e u___ c_____ j_____ T-m-é- t-n-o u- c-s-c- e u-a- c-l-a- j-a-s- ------------------------------------------- Também tenho um casaco e umas calças jeans. 0
Kus on pesumasin? Ond--e-tá-a -áq--n--d-------? O___ e___ a m______ d_ l_____ O-d- e-t- a m-q-i-a d- l-v-r- ----------------------------- Onde está a máquina de lavar? 0
Mul on taldrik. E--ten-o-u---r-t-. E_ t____ u_ p_____ E- t-n-o u- p-a-o- ------------------ Eu tenho um prato. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Eu-te-----ma fa-a---m -arf- - uma c--h-r. E_ t____ u__ f____ u_ g____ e u__ c______ E- t-n-o u-a f-c-, u- g-r-o e u-a c-l-e-. ----------------------------------------- Eu tenho uma faca, um garfo e uma colher. 0
Kus on sool ja pipar? O--e-e-t-o---sal e a-pimen-a? O___ e____ o s__ e a p_______ O-d- e-t-o o s-l e a p-m-n-a- ----------------------------- Onde estão o sal e a pimenta? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (BR) (1-100) MP3 portugali (BR) (1-100)
Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...