Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   no På hotell – ankomst

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [tjuesju]

På hotell – ankomst

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Har----e e----d-g ro-? Har dere et ledig rom? H-r d-r- e- l-d-g r-m- ---------------------- Har dere et ledig rom? 0
Ma reserveerisin toa. J-g har ----i-t ---. Jeg har bestilt rom. J-g h-r b-s-i-t r-m- -------------------- Jeg har bestilt rom. 0
Mu nimi on Müller. Je---et-- ..- M--ler. Jeg heter ... Müller. J-g h-t-r .-. M-l-e-. --------------------- Jeg heter ... Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. J----r-n----et-e------om. Jeg trenger et enkeltrom. J-g t-e-g-r e- e-k-l-r-m- ------------------------- Jeg trenger et enkeltrom. 0
Mul on vaja kahest tuba. J-g tr-n-e- -t-d-b-e-trom. Jeg trenger et dobbeltrom. J-g t-e-g-r e- d-b-e-t-o-. -------------------------- Jeg trenger et dobbeltrom. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? H-a -ost-r rom--t--e--nat-? Hva koster rommet per natt? H-a k-s-e- r-m-e- p-r n-t-? --------------------------- Hva koster rommet per natt? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Je--ø-s--r--t ----m---b--. Jeg ønsker et rom med bad. J-g ø-s-e- e- r-m m-d b-d- -------------------------- Jeg ønsker et rom med bad. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Je- -nsk-r -t---m ----dus-. Jeg ønsker et rom med dusj. J-g ø-s-e- e- r-m m-d d-s-. --------------------------- Jeg ønsker et rom med dusj. 0
Kas ma saaksin tuba näha? K-- jeg-f--se--- -om---? Kan jeg få se på rommet? K-n j-g f- s- p- r-m-e-? ------------------------ Kan jeg få se på rommet? 0
Kas siin on garaaž? F-n--- de---n---rasj-? Finnes det en garasje? F-n-e- d-t e- g-r-s-e- ---------------------- Finnes det en garasje? 0
Kas siin on seif? F--ne- d-- -n -a--? Finnes det en safe? F-n-e- d-t e- s-f-? ------------------- Finnes det en safe? 0
Kas siin on faks? Fi-ne----t ---f--s? Finnes det en faks? F-n-e- d-t e- f-k-? ------------------- Finnes det en faks? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Fl-t-,------ar ---me-. Flott, jeg tar rommet. F-o-t- j-g t-r r-m-e-. ---------------------- Flott, jeg tar rommet. 0
Siin on võtmed. Her--r -----n-. Her er nøklene. H-r e- n-k-e-e- --------------- Her er nøklene. 0
Siin on mu pagas. H-- -----g-s-en m-n. Her er bagasjen min. H-r e- b-g-s-e- m-n- -------------------- Her er bagasjen min. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? N----- d-- f--k--t? Når er det frokost? N-r e- d-t f-o-o-t- ------------------- Når er det frokost? 0
Mis kell saab lõunat süüa? N-r--r--e--mi--a-? Når er det middag? N-r e- d-t m-d-a-? ------------------ Når er det middag? 0
Mis kell saab õhtust süüa? N-- e- d-t-kv-ld---t? Når er det kveldsmat? N-r e- d-t k-e-d-m-t- --------------------- Når er det kveldsmat? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...