Vestmik

et Minevik 1   »   px Passado 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [oitenta e um]

Passado 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
kirjutama es---v-r e_______ e-c-e-e- -------- escrever 0
Ta kirjutas kirja. El-----r-v-- --- c-r-a. E__ e_______ u__ c_____ E-e e-c-e-e- u-a c-r-a- ----------------------- Ele escreveu uma carta. 0
Ja tema kirjutas kaardi. E---a e--r---u -m p--t-l. E e__ e_______ u_ p______ E e-a e-c-e-e- u- p-s-a-. ------------------------- E ela escreveu um postal. 0
lugema l-r l__ l-r --- ler 0
Ta luges ajakirja. El---eu--m- --vi-ta. E__ l__ u__ r_______ E-e l-u u-a r-v-s-a- -------------------- Ele leu uma revista. 0
Ja ta luges raamatut. E e-a-le- um liv--. E e__ l__ u_ l_____ E e-a l-u u- l-v-o- ------------------- E ela leu um livro. 0
võtma p-gar p____ p-g-r ----- pegar 0
Ta võttis sigareti. Ele pego--n-- cig-r--. E__ p____ n__ c_______ E-e p-g-u n-m c-g-r-o- ---------------------- Ele pegou num cigarro. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. El--p---- num -e--ç- d- -h------e. E__ p____ n__ p_____ d_ c_________ E-a p-g-u n-m p-d-ç- d- c-o-o-a-e- ---------------------------------- Ela pegou num pedaço de chocolate. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. E---foi -nf-el--m-s e-----i-fi--. E__ f__ i______ m__ e__ f__ f____ E-e f-i i-f-e-, m-s e-a f-i f-e-. --------------------------------- Ele foi infiel, mas ela foi fiel. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. E-e-era p--gu-ç-s---m-- --- --ab-lha-a-m----. E__ e__ p__________ m__ e__ t_________ m_____ E-e e-a p-e-u-ç-s-, m-s e-a t-a-a-h-v- m-i-o- --------------------------------------------- Ele era preguiçoso, mas ela trabalhava muito. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E-e e----ob----mas-e-- --- r---. E__ e__ p_____ m__ e__ e__ r____ E-e e-a p-b-e- m-s e-a e-a r-c-. -------------------------------- Ele era pobre, mas ela era rica. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ele n-o ti-ha --n-ei--- só--ívidas. E__ n__ t____ d________ s_ d_______ E-e n-o t-n-a d-n-e-r-, s- d-v-d-s- ----------------------------------- Ele não tinha dinheiro, só dívidas. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. E-e--ão ti-h- s-rte,-só--z--. E__ n__ t____ s_____ s_ a____ E-e n-o t-n-a s-r-e- s- a-a-. ----------------------------- Ele não tinha sorte, só azar. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. E-- n---t-nh- s--ess-, só--n-u---so. E__ n__ t____ s_______ s_ i_________ E-e n-o t-n-a s-c-s-o- s- i-s-c-s-o- ------------------------------------ Ele não tinha sucesso, só insucesso. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. El- nã---stava-sa--------, m-- insati-f-it-. E__ n__ e_____ s__________ m__ i____________ E-e n-o e-t-v- s-t-s-e-t-, m-s i-s-t-s-e-t-. -------------------------------------------- Ele não estava satisfeito, mas insatisfeito. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. E-- --- -s---- feliz, ----in---i-. E__ n__ e_____ f_____ m__ i_______ E-e n-o e-t-v- f-l-z- m-s i-f-l-z- ---------------------------------- Ele não estava feliz, mas infeliz. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E---n-o era sim-á---o, --s ant-p-tic-. E__ n__ e__ s_________ m__ a__________ E-e n-o e-a s-m-á-i-o- m-s a-t-p-t-c-. -------------------------------------- Ele não era simpático, mas antipático. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...