Vestmik

et Joogid   »   px Bebidas

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [doze]

Bebidas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Ma joon teed. E-----o chá. E_ b___ c___ E- b-b- c-á- ------------ Eu bebo chá. 0
Ma joon kohvi. E- ---- ---é. E_ b___ c____ E- b-b- c-f-. ------------- Eu bebo café. 0
Ma joon mineraalvett. Eu b--o-á-u--m---ral. E_ b___ á___ m_______ E- b-b- á-u- m-n-r-l- --------------------- Eu bebo água mineral. 0
Jood sa teed sidruniga? Vo-ê b-be-------m l-mã-? V___ b___ c__ c__ l_____ V-c- b-b- c-á c-m l-m-o- ------------------------ Você bebe chá com limão? 0
Jood sa kohvi suhkruga? V--ê---be--afé co- aç--ar? V___ b___ c___ c__ a______ V-c- b-b- c-f- c-m a-ú-a-? -------------------------- Você bebe café com açúcar? 0
Jood sa vett jääga? Vo-- b--e água-c-m-g-l-? V___ b___ á___ c__ g____ V-c- b-b- á-u- c-m g-l-? ------------------------ Você bebe água com gelo? 0
Siin on pidu. A-u- há u----e--a. A___ h_ u__ f_____ A-u- h- u-a f-s-a- ------------------ Aqui há uma festa. 0
Inimesed joovad šampust. As--e---a--be-e- e--u----e. A_ p______ b____ e_________ A- p-s-o-s b-b-m e-p-m-n-e- --------------------------- As pessoas bebem espumante. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. As-pessoa- b-be- v--ho-- ce-v--a. A_ p______ b____ v____ e c_______ A- p-s-o-s b-b-m v-n-o e c-r-e-a- --------------------------------- As pessoas bebem vinho e cerveja. 0
Jood sa alkoholi? V----------l---l? V___ b___ á______ V-c- b-b- á-c-o-? ----------------- Você bebe álcool? 0
Jood sa viskit? V-cê----e--í--u-? V___ b___ u______ V-c- b-b- u-s-u-? ----------------- Você bebe uísque? 0
Jood sa koolat rummiga? Vo-- b--e --c- -o-a---- -um? V___ b___ C___ C___ c__ r___ V-c- b-b- C-c- C-l- c-m r-m- ---------------------------- Você bebe Coca Cola com rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. Eu --- -o--o-de ------nt-. E_ n__ g____ d_ e_________ E- n-o g-s-o d- e-p-m-n-e- -------------------------- Eu não gosto de espumante. 0
Mulle ei meeldi vein. Eu--ão --s----e -in-o. E_ n__ g____ d_ v_____ E- n-o g-s-o d- v-n-o- ---------------------- Eu não gosto de vinho. 0
Mulle ei meeldi õlu. E- n-o---sto--- --rv-ja. E_ n__ g____ d_ c_______ E- n-o g-s-o d- c-r-e-a- ------------------------ Eu não gosto de cerveja. 0
Beebile meeldib piim. O ---- -osta de---i-e. O b___ g____ d_ l_____ O b-b- g-s-a d- l-i-e- ---------------------- O bebê gosta de leite. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. A -ria-ç- go--a de---o-ol-t- ----c--de--a--. A c______ g____ d_ c________ e s___ d_ m____ A c-i-n-a g-s-a d- c-o-o-a-e e s-c- d- m-ç-. -------------------------------------------- A criança gosta de chocolate e suco de maçã. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. A--u-h-r-g-s-a-d- --co-de l-r-n---e--e--u-o -e -ora---. A m_____ g____ d_ s___ d_ l______ e d_ s___ d_ t_______ A m-l-e- g-s-a d- s-c- d- l-r-n-a e d- s-c- d- t-r-n-a- ------------------------------------------------------- A mulher gosta de suco de laranja e de suco de toranja. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (BR) (1-100) MP3 portugali (BR) (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!