Vestmik

et midagi soovima   »   px gostar de qualquer coisa

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [setenta]

gostar de qualquer coisa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V--ê-quer --mar? V___ q___ f_____ V-c- q-e- f-m-r- ---------------- Você quer fumar? 0
Kas te sooviksite tantsida? V--ê -ue- -ança-? V___ q___ d______ V-c- q-e- d-n-a-? ----------------- Você quer dançar? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? V-c- q--- pa---a-? V___ q___ p_______ V-c- q-e- p-s-e-r- ------------------ Você quer passear? 0
Ma sooviksin suitsetada. Eu q---o-f-mar. E_ q____ f_____ E- q-e-o f-m-r- --------------- Eu quero fumar. 0
Soovid sa sigaretti? V-c- q--- ---c---r-o? V___ q___ u_ c_______ V-c- q-e- u- c-g-r-o- --------------------- Você quer um cigarro? 0
Ta soovib tuld. El- qu-- isque-r-. E__ q___ i________ E-e q-e- i-q-e-r-. ------------------ Ele quer isqueiro. 0
Ma sooviksin midagi juua. Eu--ue-- b---r a--um- coi--. E_ q____ b____ a_____ c_____ E- q-e-o b-b-r a-g-m- c-i-a- ---------------------------- Eu quero beber alguma coisa. 0
Ma sooviksin midagi süüa. E- -ue---c---r---gu-a --is-. E_ q____ c____ a_____ c_____ E- q-e-o c-m-r a-g-m- c-i-a- ---------------------------- Eu quero comer alguma coisa. 0
Ma sooviksin veidi puhata. E- q-e-- d-sc-n-ar um po-c-. E_ q____ d________ u_ p_____ E- q-e-o d-s-a-s-r u- p-u-o- ---------------------------- Eu quero descansar um pouco. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Eu-q--ro--h---e-gu---- -ma coi-a. E_ q____ l__ p________ u__ c_____ E- q-e-o l-e p-r-u-t-r u-a c-i-a- --------------------------------- Eu quero lhe perguntar uma coisa. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Eu-q-e----h- -ed-- -- -avo-. E_ q____ l__ p____ u_ f_____ E- q-e-o l-e p-d-r u- f-v-r- ---------------------------- Eu quero lhe pedir um favor. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. E--q-e-------id---o --r--algu-a-coisa. E_ q____ c_________ p___ a_____ c_____ E- q-e-o c-n-i-á-l- p-r- a-g-m- c-i-a- -------------------------------------- Eu quero convidá-lo para alguma coisa. 0
Mida te soovite, palun? O -ue-dese-a,--o- ---or? O q__ d______ p__ f_____ O q-e d-s-j-, p-r f-v-r- ------------------------ O que deseja, por favor? 0
Soovite te kohvi? De-ej- u--c--é? D_____ u_ c____ D-s-j- u- c-f-? --------------- Deseja um café? 0
Või soovite te pigem teed? Ou p-e-ere a-t-- -m -há? O_ p______ a____ u_ c___ O- p-e-e-e a-t-s u- c-á- ------------------------ Ou prefere antes um chá? 0
Me soovime koju sõita. Qu-re-o- -r -ar- -asa. Q_______ i_ p___ c____ Q-e-e-o- i- p-r- c-s-. ---------------------- Queremos ir para casa. 0
Soovite te taksot? Qu--em-u----xi? Q_____ u_ t____ Q-e-e- u- t-x-? --------------- Querem um táxi? 0
Nad soovivad helistada. El-s-q-e--- --------r. E___ q_____ t_________ E-e- q-e-e- t-l-f-n-r- ---------------------- Eles querem telefonar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (BR) (1-100) MP3 portugali (BR) (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.