Vestmik

et Restoranis 3   »   px No restaurante 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trinta e um]

No restaurante 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. E- -uer---ma e--r--a. E_ q____ u__ e_______ E- q-e-o u-a e-t-a-a- --------------------- Eu quero uma entrada. 0
Ma sooviksin salatit. E---ue-o-uma-sal---. E_ q____ u__ s______ E- q-e-o u-a s-l-d-. -------------------- Eu quero uma salada. 0
Ma sooviksin suppi. Eu -uero u-a so-a. E_ q____ u__ s____ E- q-e-o u-a s-p-. ------------------ Eu quero uma sopa. 0
Ma sooviksin magustoitu. Eu--u----u-a so--emesa. E_ q____ u__ s_________ E- q-e-o u-a s-b-e-e-a- ----------------------- Eu quero uma sobremesa. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Eu-quer- u- ----et- c-- -h------y. E_ q____ u_ s______ c__ c_________ E- q-e-o u- s-r-e-e c-m c-a-t-l-y- ---------------------------------- Eu quero um sorvete com chantilly. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Eu q-ero --ut---u-q-ei-o. E_ q____ f____ o_ q______ E- q-e-o f-u-a o- q-e-j-. ------------------------- Eu quero fruta ou queijo. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Q-e---os -omar-o----é-d- ma-hã. Q_______ t____ o c___ d_ m_____ Q-e-e-o- t-m-r o c-f- d- m-n-ã- ------------------------------- Queremos tomar o café da manhã. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Qu--e--s al----r. Q_______ a_______ Q-e-e-o- a-m-ç-r- ----------------- Queremos almoçar. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Qu-remo--j-nta-. Q_______ j______ Q-e-e-o- j-n-a-. ---------------- Queremos jantar. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? O --e q-----a-a-o -----da-ma-h-? O q__ q___ p___ o c___ d_ m_____ O q-e q-e- p-r- o c-f- d- m-n-ã- -------------------------------- O que quer para o café da manhã? 0
Saiake marmelaadi ja meega? P-o---m d-ce e-mel? P__ c__ d___ e m___ P-o c-m d-c- e m-l- ------------------- Pão com doce e mel? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Pã--t---ad- c---p-esu--o - -ue--o? P__ t______ c__ p_______ e q______ P-o t-r-a-o c-m p-e-u-t- e q-e-j-? ---------------------------------- Pão torrado com presunto e queijo? 0
Keedetud muna? U--o-- c-z---? U_ o__ c______ U- o-o c-z-d-? -------------- Um ovo cozido? 0
Praetud muna? U- -vo e----l--o? U_ o__ e_________ U- o-o e-t-e-a-o- ----------------- Um ovo estrelado? 0
Üks omlett? U---omel-t-? U__ o_______ U-a o-e-e-e- ------------ Uma omelete? 0
Palun veel üks jogurt. Mais-um i-g--te---o- fa-o-. M___ u_ i_______ p__ f_____ M-i- u- i-g-r-e- p-r f-v-r- --------------------------- Mais um iogurte, por favor. 0
Palun veel soola ja pipart. M--s s-l-e--i-ent-- po- ---o-. M___ s__ e p_______ p__ f_____ M-i- s-l e p-m-n-a- p-r f-v-r- ------------------------------ Mais sal e pimenta, por favor. 0
Palun veel üks klaas vett. M-is -m-c--- co---g-a- -o- --v-r. M___ u_ c___ c__ á____ p__ f_____ M-i- u- c-p- c-m á-u-, p-r f-v-r- --------------------------------- Mais um copo com água, por favor. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (BR) (1-100) MP3 portugali (BR) (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!