Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   fi Hotellissa – saapuminen

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [kaksikymmentäseitsemän]

Hotellissa – saapuminen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? O--- -eill---i-lä--a-a--- hu--ei-a? O___ t_____ v____ v______ h________ O-k- t-i-l- v-e-ä v-p-i-a h-o-e-t-? ----------------------------------- Onko teillä vielä vapaita huoneita? 0
Ma reserveerisin toa. O----va-a-nu- h-one-n. O___ v_______ h_______ O-e- v-r-n-u- h-o-e-n- ---------------------- Olen varannut huoneen. 0
Mu nimi on Müller. Mi--n-n-m--- o--M-l---. M____ n_____ o_ M______ M-n-n n-m-n- o- M-l-e-. ----------------------- Minun nimeni on Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. H----------h----e--en-hu-n-e-. H________ y__________ h_______ H-l-a-s-n y-d-n-e-g-n h-o-e-n- ------------------------------ Haluaisin yhdenhengen huoneen. 0
Mul on vaja kahest tuba. H-----si- kah---h---e- h--neen. H________ k___________ h_______ H-l-a-s-n k-h-e-h-n-e- h-o-e-n- ------------------------------- Haluaisin kahdenhengen huoneen. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? M----m-ksa- huone-p-r-y-? M___ m_____ h____ p__ y__ M-t- m-k-a- h-o-e p-r y-? ------------------------- Mitä maksaa huone per yö? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Halua--i--h-o-ee- ky--y-u-nee--a. H________ h______ k______________ H-l-a-s-n h-o-e-n k-l-y-u-n-e-l-. --------------------------------- Haluaisin huoneen kylpyhuoneella. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Ha-ua--in-h--n-e---u--k-l--. H________ h______ s_________ H-l-a-s-n h-o-e-n s-i-k-l-a- ---------------------------- Haluaisin huoneen suihkulla. 0
Kas ma saaksin tuba näha? S----o--ä-dä--u-n--n? S_____ n____ h_______ S-a-k- n-h-ä h-o-e-n- --------------------- Saanko nähdä huoneen? 0
Kas siin on garaaž? Onk--t---lä a-tot--li-? O___ t_____ a__________ O-k- t-ä-l- a-t-t-l-i-? ----------------------- Onko täällä autotallia? 0
Kas siin on seif? Onko-tää--ä-k-s-ak-ap--a? O___ t_____ k____________ O-k- t-ä-l- k-s-a-a-p-i-? ------------------------- Onko täällä kassakaappia? 0
Kas siin on faks? O-k---ä-ll-----si-? O___ t_____ f______ O-k- t-ä-l- f-k-i-? ------------------- Onko täällä faksia? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Hyvä---ta- -u--een. H____ o___ h_______ H-v-, o-a- h-o-e-n- ------------------- Hyvä, otan huoneen. 0
Siin on võtmed. T-s------a--ime-. T____ o_ a_______ T-s-ä o- a-a-m-t- ----------------- Tässä on avaimet. 0
Siin on mu pagas. Täs-- ---m-------ara--. T____ o_ m_____________ T-s-ä o- m-t-a-a-a-a-i- ----------------------- Tässä on matkatavarani. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? M---lt- ---aami-inen? M______ o_ a_________ M-n-l-a o- a-m-a-n-n- --------------------- Monelta on aamiainen? 0
Mis kell saab lõunat süüa? Monel-a--- --ivällinen? M______ o_ p___________ M-n-l-a o- p-i-ä-l-n-n- ----------------------- Monelta on päivällinen? 0
Mis kell saab õhtust süüa? Mo----a on -l--l--n--? M______ o_ i__________ M-n-l-a o- i-l-l-i-e-? ---------------------- Monelta on illallinen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...