Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   bg В хотела – Пристигане

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [двайсет и седем]

27 [dvayset i sedem]

В хотела – Пристигане

[V khotela – Pristigane]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Имат- л- -во--д---ста-? Имате ли свободна стая? И-а-е л- с-о-о-н- с-а-? ----------------------- Имате ли свободна стая? 0
Im-te-li----bod-a-st-y-? Imate li svobodna staya? I-a-e l- s-o-o-n- s-a-a- ------------------------ Imate li svobodna staya?
Ma reserveerisin toa. Аз-за--зи- -та-. Аз запазих стая. А- з-п-з-х с-а-. ---------------- Аз запазих стая. 0
Az-----zikh-st---. Az zapazikh staya. A- z-p-z-k- s-a-a- ------------------ Az zapazikh staya.
Mu nimi on Müller. Името--и е--ю-е-. Името ми е Мюлер. И-е-о м- е М-л-р- ----------------- Името ми е Мюлер. 0
I---o -- -e----ler. Imeto mi ye Myuler. I-e-o m- y- M-u-e-. ------------------- Imeto mi ye Myuler.
Mul on vaja ühest tuba. Трябв- -и--д-н---а----я. Трябва ми единична стая. Т-я-в- м- е-и-и-н- с-а-. ------------------------ Трябва ми единична стая. 0
T-y------i y---nich-a--t-y-. Tryabva mi yedinichna staya. T-y-b-a m- y-d-n-c-n- s-a-a- ---------------------------- Tryabva mi yedinichna staya.
Mul on vaja kahest tuba. Тр---а-ми--во----с-а-. Трябва ми двойна стая. Т-я-в- м- д-о-н- с-а-. ---------------------- Трябва ми двойна стая. 0
T-ya--- mi -v-------a--. Tryabva mi dvoyna staya. T-y-b-a m- d-o-n- s-a-a- ------------------------ Tryabva mi dvoyna staya.
Kui palju maksab tuba öö kohta? Кол-- с----- стаят--за ------ощ? Колко струва стаята за една нощ? К-л-о с-р-в- с-а-т- з- е-н- н-щ- -------------------------------- Колко струва стаята за една нощ? 0
Kol-- --ruva s-ay-ta--a-yedna -o----? Kolko struva stayata za yedna noshch? K-l-o s-r-v- s-a-a-a z- y-d-a n-s-c-? ------------------------------------- Kolko struva stayata za yedna noshch?
Ma sooviksin vanniga tuba. Бих-----л-/ же-ала с-ая с б-ня. Бих желал / желала стая с баня. Б-х ж-л-л / ж-л-л- с-а- с б-н-. ------------------------------- Бих желал / желала стая с баня. 0
B-k----el---/-z----la -t--a-- b-ny-. Bikh zhelal / zhelala staya s banya. B-k- z-e-a- / z-e-a-a s-a-a s b-n-a- ------------------------------------ Bikh zhelal / zhelala staya s banya.
Ma sooviksin dušiga tuba. Би----л-л-/--е-ал---тая - --ш. Бих желал / желала стая с душ. Б-х ж-л-л / ж-л-л- с-а- с д-ш- ------------------------------ Бих желал / желала стая с душ. 0
Bikh z-e--l-- ---l-la-s--ya-----sh. Bikh zhelal / zhelala staya s dush. B-k- z-e-a- / z-e-a-a s-a-a s d-s-. ----------------------------------- Bikh zhelal / zhelala staya s dush.
Kas ma saaksin tuba näha? Може--- ----и-я-с-ая-а? Може ли да видя стаята? М-ж- л- д- в-д- с-а-т-? ----------------------- Може ли да видя стаята? 0
Moz---l- -- v--ya--t-yata? Mozhe li da vidya stayata? M-z-e l- d- v-d-a s-a-a-a- -------------------------- Mozhe li da vidya stayata?
Kas siin on garaaž? И---ли -у- -а--ж? Има ли тук гараж? И-а л- т-к г-р-ж- ----------------- Има ли тук гараж? 0
Im- l- tu- --r-zh? Ima li tuk garazh? I-a l- t-k g-r-z-? ------------------ Ima li tuk garazh?
Kas siin on seif? Им- ли--у- с--ф? Има ли тук сейф? И-а л- т-к с-й-? ---------------- Има ли тук сейф? 0
Ima l- --- --y-? Ima li tuk seyf? I-a l- t-k s-y-? ---------------- Ima li tuk seyf?
Kas siin on faks? И-- ли---к-ф--с? Има ли тук факс? И-а л- т-к ф-к-? ---------------- Има ли тук факс? 0
Im---i-------ks? Ima li tuk faks? I-a l- t-k f-k-? ---------------- Ima li tuk faks?
Hästi, ma võtan selle toa. Доб--,-щ-----ма --аят-. Добре, ще взема стаята. Д-б-е- щ- в-е-а с-а-т-. ----------------------- Добре, ще взема стаята. 0
D-bre,---ch- vze-a sta-a-a. Dobre, shche vzema stayata. D-b-e- s-c-e v-e-a s-a-a-a- --------------------------- Dobre, shche vzema stayata.
Siin on võtmed. Ето -лю---е-е. Ето ключовете. Е-о к-ю-о-е-е- -------------- Ето ключовете. 0
E-o-kl--ch-vete. Eto klyuchovete. E-o k-y-c-o-e-e- ---------------- Eto klyuchovete.
Siin on mu pagas. Т--а е-б-г-жа- --. Това е багажат ми. Т-в- е б-г-ж-т м-. ------------------ Това е багажат ми. 0
Tova------ga---- mi. Tova ye bagazhat mi. T-v- y- b-g-z-a- m-. -------------------- Tova ye bagazhat mi.
Mis kell saab hommikusööki süüa? В-ко--о-ча-- - -аку-ка--? В колко часа е закуската? В к-л-о ч-с- е з-к-с-а-а- ------------------------- В колко часа е закуската? 0
V -o--- ch--a-y--z--uska--? V kolko chasa ye zakuskata? V k-l-o c-a-a y- z-k-s-a-a- --------------------------- V kolko chasa ye zakuskata?
Mis kell saab lõunat süüa? В -о-к- час- - --ядъ-? В колко часа е обядът? В к-л-о ч-с- е о-я-ъ-? ---------------------- В колко часа е обядът? 0
V -o----c-a-- -e--b-ad-t? V kolko chasa ye obyadyt? V k-l-o c-a-a y- o-y-d-t- ------------------------- V kolko chasa ye obyadyt?
Mis kell saab õhtust süüa? В кол-- -а-----ве-----а? В колко часа е вечерята? В к-л-о ч-с- е в-ч-р-т-? ------------------------ В колко часа е вечерята? 0
V kol-o ----a ye -ech-ryat-? V kolko chasa ye vecheryata? V k-l-o c-a-a y- v-c-e-y-t-? ---------------------------- V kolko chasa ye vecheryata?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...