Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   hr U hotelu – dolazak

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [dvadeset i sedam]

U hotelu – dolazak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Im-te--i--lo--d-u s--u? I____ l_ s_______ s____ I-a-e l- s-o-o-n- s-b-? ----------------------- Imate li slobodnu sobu? 0
Ma reserveerisin toa. Rez--vi----- re---v-ral---a- -obu. R_________ / r__________ s__ s____ R-z-r-i-a- / r-z-r-i-a-a s-m s-b-. ---------------------------------- Rezervirao / rezervirala sam sobu. 0
Mu nimi on Müller. M--- im- -- --l--. M___ i__ j_ M_____ M-j- i-e j- M-l-r- ------------------ Moje ime je Miler. 0
Mul on vaja ühest tuba. T-e-am j----k---et-u-sob-. T_____ j____________ s____ T-e-a- j-d-o-r-v-t-u s-b-. -------------------------- Trebam jednokrevetnu sobu. 0
Mul on vaja kahest tuba. T-e----d-o-re----u--ob-. T_____ d__________ s____ T-e-a- d-o-r-v-t-u s-b-. ------------------------ Trebam dvokrevetnu sobu. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Ko-iko-k---a so-- ----e-nu---ć? K_____ k____ s___ z_ j____ n___ K-l-k- k-š-a s-b- z- j-d-u n-ć- ------------------------------- Koliko košta soba za jednu noć? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. H-io-- -t-el---ih sob----k-p--ni-o-. H___ / h_____ b__ s___ s k__________ H-i- / h-j-l- b-h s-b- s k-p-o-i-o-. ------------------------------------ Htio / htjela bih sobu s kupaonicom. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. H-io----t-e-a-bi- -o-- - -uš--. H___ / h_____ b__ s___ s t_____ H-i- / h-j-l- b-h s-b- s t-š-m- ------------------------------- Htio / htjela bih sobu s tušem. 0
Kas ma saaksin tuba näha? M----li-vi----i s-b-? M___ l_ v______ s____ M-g- l- v-d-e-i s-b-? --------------------- Mogu li vidjeti sobu? 0
Kas siin on garaaž? Ima-li o-d-- -a-a-a? I__ l_ o____ g______ I-a l- o-d-e g-r-ž-? -------------------- Ima li ovdje garaža? 0
Kas siin on seif? Im---i --d-e se-? I__ l_ o____ s___ I-a l- o-d-e s-f- ----------------- Ima li ovdje sef? 0
Kas siin on faks? I-a l--o--j-----s? I__ l_ o____ f____ I-a l- o-d-e f-k-? ------------------ Ima li ovdje faks? 0
Hästi, ma võtan selle toa. D---o- u--t -u-sob-. D_____ u___ ć_ s____ D-b-o- u-e- ć- s-b-. -------------------- Dobro, uzet ću sobu. 0
Siin on võtmed. Ov--e-su k--u-ev-. O____ s_ k________ O-d-e s- k-j-č-v-. ------------------ Ovdje su ključevi. 0
Siin on mu pagas. O-dje-j- --ja pr-l--g-. O____ j_ m___ p________ O-d-e j- m-j- p-t-j-g-. ----------------------- Ovdje je moja prtljaga. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? U ko-i-o --t- -e-d-r--ak? U k_____ s___ j_ d_______ U k-l-k- s-t- j- d-r-č-k- ------------------------- U koliko sati je doručak? 0
Mis kell saab lõunat süüa? U-k-liko ---i-je -uč-k? U k_____ s___ j_ r_____ U k-l-k- s-t- j- r-č-k- ----------------------- U koliko sati je ručak? 0
Mis kell saab õhtust süüa? U----ik- --t---- -eče--? U k_____ s___ j_ v______ U k-l-k- s-t- j- v-č-r-? ------------------------ U koliko sati je večera? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...