Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   nl In het hotel – aankomst

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [zevenentwintig]

In het hotel – aankomst

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Hee---u e-n--a--r -r--? H____ u e__ k____ v____ H-e-t u e-n k-m-r v-i-? ----------------------- Heeft u een kamer vrij? 0
Ma reserveerisin toa. Ik h----e- ka--r---rese--e---. I_ h__ e__ k____ g____________ I- h-b e-n k-m-r g-r-s-r-e-r-. ------------------------------ Ik heb een kamer gereserveerd. 0
Mu nimi on Müller. Mij----am-is M-lle-. M___ n___ i_ M______ M-j- n-a- i- M-l-e-. -------------------- Mijn naam is Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Ik --b -en ee--e--o---ka-e--n--ig. I_ h__ e__ e_______________ n_____ I- h-b e-n e-n-e-s-o-s-a-e- n-d-g- ---------------------------------- Ik heb een eenpersoonskamer nodig. 0
Mul on vaja kahest tuba. Ik-he--een---e-p-----n-kam-r-no---. I_ h__ e__ t________________ n_____ I- h-b e-n t-e-p-r-o-n-k-m-r n-d-g- ----------------------------------- Ik heb een tweepersoonskamer nodig. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? H-----l---st-d--kam---p-r nac--? H______ k___ d_ k____ p__ n_____ H-e-e-l k-s- d- k-m-r p-r n-c-t- -------------------------------- Hoeveel kost de kamer per nacht? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. I--w-----aa- een k-mer-m-t-b--. I_ w__ g____ e__ k____ m__ b___ I- w-l g-a-g e-n k-m-r m-t b-d- ------------------------------- Ik wil graag een kamer met bad. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. I----l-g---g -en-kamer m---dou-he. I_ w__ g____ e__ k____ m__ d______ I- w-l g-a-g e-n k-m-r m-t d-u-h-. ---------------------------------- Ik wil graag een kamer met douche. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Kan -k-de --m-r----n? K__ i_ d_ k____ z____ K-n i- d- k-m-r z-e-? --------------------- Kan ik de kamer zien? 0
Kas siin on garaaž? Is--- ---r--en -a-age? I_ e_ h___ e__ g______ I- e- h-e- e-n g-r-g-? ---------------------- Is er hier een garage? 0
Kas siin on seif? I---r---e- -e- safe? I_ e_ h___ e__ s____ I- e- h-e- e-n s-f-? -------------------- Is er hier een safe? 0
Kas siin on faks? I---r-h--- e-n----? I_ e_ h___ e__ f___ I- e- h-e- e-n f-x- ------------------- Is er hier een fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. G--d, ik ne-- d- -amer. G____ i_ n___ d_ k_____ G-e-, i- n-e- d- k-m-r- ----------------------- Goed, ik neem de kamer. 0
Siin on võtmed. Hier-z--n -e -le-t-l-. H___ z___ d_ s________ H-e- z-j- d- s-e-t-l-. ---------------------- Hier zijn de sleutels. 0
Siin on mu pagas. Hier-i- mij--bag-g-. H___ i_ m___ b______ H-e- i- m-j- b-g-g-. -------------------- Hier is mijn bagage. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? Ho---aa- -s-----ont-ij-? H__ l___ i_ h__ o_______ H-e l-a- i- h-t o-t-i-t- ------------------------ Hoe laat is het ontbijt? 0
Mis kell saab lõunat süüa? Ho-------is -e--u-ch? H__ l___ i_ d_ l_____ H-e l-a- i- d- l-n-h- --------------------- Hoe laat is de lunch? 0
Mis kell saab õhtust süüa? H-- la-t-i- ----avon--ten? H__ l___ i_ h__ a_________ H-e l-a- i- h-t a-o-d-t-n- -------------------------- Hoe laat is het avondeten? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...