Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   fr A l’hôtel – Arrivée

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [vingt-sept]

A l’hôtel – Arrivée

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Avez----- une -ha-br---i--- ? A________ u__ c______ l____ ? A-e---o-s u-e c-a-b-e l-b-e ? ----------------------------- Avez-vous une chambre libre ? 0
Ma reserveerisin toa. J’a- r-serv- u------mbr-. J___ r______ u__ c_______ J-a- r-s-r-é u-e c-a-b-e- ------------------------- J’ai réservé une chambre. 0
Mu nimi on Müller. Mo------e-t M---er. M__ n__ e__ M______ M-n n-m e-t M-l-e-. ------------------- Mon nom est Muller. 0
Mul on vaja ühest tuba. J----bes--n d’--e--h---------p--. J___ b_____ d____ c______ s______ J-a- b-s-i- d-u-e c-a-b-e s-m-l-. --------------------------------- J’ai besoin d’une chambre simple. 0
Mul on vaja kahest tuba. J--i--e-o---d’u----h-m-----oubl-. J___ b_____ d____ c______ d______ J-a- b-s-i- d-u-e c-a-b-e d-u-l-. --------------------------------- J’ai besoin d’une chambre double. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Co---en -------- --amb-- p-u---a--uit ? C______ c____ l_ c______ p___ l_ n___ ? C-m-i-n c-û-e l- c-a-b-e p-u- l- n-i- ? --------------------------------------- Combien coûte la chambre pour la nuit ? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Je--o--r--s un- ch----e avec-bai-. J_ v_______ u__ c______ a___ b____ J- v-u-r-i- u-e c-a-b-e a-e- b-i-. ---------------------------------- Je voudrais une chambre avec bain. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. J- vo-dr------e-ch--bre----c d-u-h-. J_ v_______ u__ c______ a___ d______ J- v-u-r-i- u-e c-a-b-e a-e- d-u-h-. ------------------------------------ Je voudrais une chambre avec douche. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Pu----e -o-- l--c--mb---? P______ v___ l_ c______ ? P-i---e v-i- l- c-a-b-e ? ------------------------- Puis-je voir la chambre ? 0
Kas siin on garaaž? Y-a----- u--ga-ag---ci ? Y a_____ u_ g_____ i__ ? Y a-t-i- u- g-r-g- i-i ? ------------------------ Y a-t-il un garage ici ? 0
Kas siin on seif? Y---t--- u--c--fr---o----ci ? Y a_____ u_ c__________ i__ ? Y a-t-i- u- c-f-r---o-t i-i ? ----------------------------- Y a-t-il un coffre-fort ici ? 0
Kas siin on faks? Y-----i- un f-x -c- ? Y a_____ u_ f__ i__ ? Y a-t-i- u- f-x i-i ? --------------------- Y a-t-il un fax ici ? 0
Hästi, ma võtan selle toa. B-n- j--p-e--s--- --amb--. B___ j_ p_____ l_ c_______ B-n- j- p-e-d- l- c-a-b-e- -------------------------- Bon, je prends la chambre. 0
Siin on võtmed. V--c- -e- cle-s. V____ l__ c_____ V-i-i l-s c-e-s- ---------------- Voici les clefs. 0
Siin on mu pagas. V--ci-me- --g-g--. V____ m__ b_______ V-i-i m-s b-g-g-s- ------------------ Voici mes bagages. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? A q------h---e-es- s-rvi l---e-it-déj-un-r ? A q_____ h____ e__ s____ l_ p____ d_______ ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- p-t-t d-j-u-e- ? -------------------------------------------- A quelle heure est servi le petit déjeuner ? 0
Mis kell saab lõunat süüa? A -u-l-e h--r--e-t--er-i-l--dé---ne--? A q_____ h____ e__ s____ l_ d_______ ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- d-j-u-e- ? -------------------------------------- A quelle heure est servi le déjeuner ? 0
Mis kell saab õhtust süüa? A-q--ll--he-re e----e-vi le --n---? A q_____ h____ e__ s____ l_ d____ ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- d-n-r ? ----------------------------------- A quelle heure est servi le dîner ? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...