Vestmik

et Tuttavaks saama   »   zh 认识,相识

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3[三]

3 [Sān]

认识,相识

[rènshí, xiāngshí]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Tere! 你- -喂 ! 你_ /_ ! 你- /- ! ------- 你好 /喂 ! 0
nǐ ---- wè-! n_ h___ w___ n- h-o- w-i- ------------ nǐ hǎo/ wèi!
Tere päevast! 你- ! 你_ ! 你- ! ---- 你好 ! 0
Nǐ--ǎ-! N_ h___ N- h-o- ------- Nǐ hǎo!
Kuidas läheb? 你 - - /最近----- ? 你 好 吗 /__ 怎_ 样 ? 你 好 吗 /-近 怎- 样 ? ---------------- 你 好 吗 /最近 怎么 样 ? 0
N---ǎo-ma/ zu--ìn -ě-me-y--g? N_ h__ m__ z_____ z____ y____ N- h-o m-/ z-ì-ì- z-n-e y-n-? ----------------------------- Nǐ hǎo ma/ zuìjìn zěnme yàng?
Tulete te Euroopast? 您-----洲-- ? 您 来_ 欧_ 吗 ? 您 来- 欧- 吗 ? ----------- 您 来自 欧洲 吗 ? 0
Ní- -á-zì-ōu-h-u--a? N__ l____ ō_____ m__ N-n l-i-ì ō-z-ō- m-? -------------------- Nín láizì ōuzhōu ma?
Tulete te Ameerikast? 您 来- 美--吗-? 您 来_ 美_ 吗 ? 您 来- 美- 吗 ? ----------- 您 来自 美国 吗 ? 0
N-n l-iz---ěigu--ma? N__ l____ m_____ m__ N-n l-i-ì m-i-u- m-? -------------------- Nín láizì měiguó ma?
Tulete te Aasiast? 您 -- -洲 - ? 您 来_ 亚_ 吗 ? 您 来- 亚- 吗 ? ----------- 您 来自 亚洲 吗 ? 0
N----ái---yà-hōu m-? N__ l____ y_____ m__ N-n l-i-ì y-z-ō- m-? -------------------- Nín láizì yàzhōu ma?
Millises hotellis te peatute? 您-住- --- ---? 您 住_ 哪__ 宾_ ? 您 住- 哪-个 宾- ? ------------- 您 住在 哪一个 宾馆 ? 0
Ní- z-ù-----n--y--è b-nguǎn? N__ z__ z__ n_ y___ b_______ N-n z-ù z-i n- y-g- b-n-u-n- ---------------------------- Nín zhù zài nǎ yīgè bīnguǎn?
Kui kaua te siin juba olete? 您 - 这--已经-多----? 您 在 这_ 已_ 多_ 了 ? 您 在 这- 已- 多- 了 ? ---------------- 您 在 这里 已经 多久 了 ? 0
N-n -ài -h-l---ǐjī---d-ōj---e? N__ z__ z____ y_____ d________ N-n z-i z-è-ǐ y-j-n- d-ō-i-l-? ------------------------------ Nín zài zhèlǐ yǐjīng duōjiǔle?
Kui kauaks te jääte? 您-要--- 多久-? 您 要 停_ 多_ ? 您 要 停- 多- ? ----------- 您 要 停留 多久 ? 0
N-n-y-o---n-l-ú ------? N__ y__ t______ d______ N-n y-o t-n-l-ú d-ō-i-? ----------------------- Nín yào tíngliú duōjiǔ?
Kas teile meeldib siin? 您 -欢 -- 吗-? 您 喜_ 这_ 吗 ? 您 喜- 这- 吗 ? ----------- 您 喜欢 这里 吗 ? 0
Nín x--uān z-è-- ma? N__ x_____ z____ m__ N-n x-h-ā- z-è-ǐ m-? -------------------- Nín xǐhuān zhèlǐ ma?
Olete te siin puhkusel? 您 在-这里--假-吗-? 您 在 这_ 度_ 吗 ? 您 在 这- 度- 吗 ? ------------- 您 在 这里 度假 吗 ? 0
N-n-zà- zhèlǐ dù----m-? N__ z__ z____ d____ m__ N-n z-i z-è-ǐ d-j-à m-? ----------------------- Nín zài zhèlǐ dùjià ma?
Külastage mind kunagi! 欢--您 - 我这--来 ! 欢_ 您 到 我__ 来 ! 欢- 您 到 我-儿 来 ! -------------- 欢迎 您 到 我这儿 来 ! 0
H--nyín----- -à---ǒ -h---r-l--! H_______ n__ d__ w_ z_____ l___ H-ā-y-n- n-n d-o w- z-è-e- l-i- ------------------------------- Huānyíng nín dào wǒ zhè'er lái!
Siin on minu aadress. 这是 我的-住址 。 这_ 我_ 住_ 。 这- 我- 住- 。 ---------- 这是 我的 住址 。 0
Zhè -h- -- -e----zh-. Z__ s__ w_ d_ z______ Z-è s-ì w- d- z-ù-h-. --------------------- Zhè shì wǒ de zhùzhǐ.
Kas näeme homme? 我- 明- -面-- ? 我_ 明_ 见_ 吗 ? 我- 明- 见- 吗 ? ------------ 我们 明天 见面 吗 ? 0
Wǒm-n-mí-gt-ā- --àn-iàn --? W____ m_______ j_______ m__ W-m-n m-n-t-ā- j-à-m-à- m-? --------------------------- Wǒmen míngtiān jiànmiàn ma?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. 我 很 --- ---------了 。 我 很 抱__ 我 已 有 安_ 了 。 我 很 抱-, 我 已 有 安- 了 。 -------------------- 我 很 抱歉, 我 已 有 安排 了 。 0
Wǒ h-n--àoq---- -- -----u -npái--. W_ h__ b_______ w_ y_ y__ ā_______ W- h-n b-o-i-n- w- y- y-u ā-p-i-e- ---------------------------------- Wǒ hěn bàoqiàn, wǒ yǐ yǒu ānpáile.
Hüvasti! 再--! 再_ ! 再- ! ---- 再见 ! 0
Z--j-à-! Z_______ Z-i-i-n- -------- Zàijiàn!
Nägemiseni! 再--! 再_ ! 再- ! ---- 再见 ! 0
Zài-ià-! Z_______ Z-i-i-n- -------- Zàijiàn!
Varsti näeme! 一会--见-! 一__ 见 ! 一-儿 见 ! ------- 一会儿 见 ! 0
Yī-uǐ'e- -i--! Y_______ j____ Y-h-ǐ-e- j-à-! -------------- Yīhuǐ'er jiàn!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!