Vestmik

et Arvud   »   ps شمېرل

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [ اووه ]

7 [ اووه ]

شمېرل

[شمېرل]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti puštu Mängi Rohkem
Ma loendan: زه ش--رم ز_ ش____ ز- ش-ې-م -------- زه شمېرم 0
z--šmê-m z_ š____ z- š-ê-m -------- za šmêrm
üks, kaks, kolm ی----- --ې ی_ د__ د__ ی- د-ه د-ې ---------- یو دوه درې 0
یو -و--درې ی_ د__ د__ ی- د-ه د-ې ---------- یو دوه درې
Ma loendan kolmeni. ز- تر -ر---ور- --ا----م ز_ ت_ د__ پ___ ح___ ک__ ز- ت- د-ې پ-ر- ح-ا- ک-م ----------------------- زه تر درې پورې حساب کوم 0
za--- dr---o-ê -sā- --m z_ t_ d__ p___ ḩ___ k__ z- t- d-ê p-r- ḩ-ā- k-m ----------------------- za tr drê porê ḩsāb kom
Ma loendan edasi: زه -و--هم-شم-رم ز_ ن__ ه_ ش____ ز- ن-ر ه- ش-ی-م --------------- زه نور هم شمیرم 0
za --- a- --yrm z_ n__ a_ š____ z- n-r a- š-y-m --------------- za nor am šmyrm
neli, viis, kuus, څلو----نځ-، ---، څ____ پ____ ش___ څ-و-، پ-ځ-، ش-ږ- ---------------- څلور، پنځه، شپږ، 0
څ-و-،---ځه---پږ، څ____ پ____ ش___ څ-و-، پ-ځ-، ش-ږ- ---------------- څلور، پنځه، شپږ،
seitse, kaheksa, üheksa ا-- اته-ن-ه ا__ ا__ ن__ ا-ه ا-ه ن-ه ----------- اوه اته نهه 0
ا---------ه ا__ ا__ ن__ ا-ه ا-ه ن-ه ----------- اوه اته نهه
Ma loendan. زه ش-ېرم ز_ ش____ ز- ش-ې-م -------- زه شمېرم 0
z----êrm z_ š____ z- š-ê-m -------- za šmêrm
Sa loendad. ته-----ې-کو- ت_ ش____ ک__ ت- ش-ی-ې ک-ې ------------- ته شمیرې کوې 0
t--š-yr- k-ê t_ š____ k__ t- š-y-ê k-ê ------------ ta šmyrê koê
Ta loendab. هغ---مېرنه ک-ی ه__ ش_____ ک__ ه-ه ش-ې-ن- ک-ی --------------- هغه شمېرنه کوی 0
aǧ- -m-rn--k-y a__ š_____ k__ a-a š-ê-n- k-y -------------- aǧa šmêrna koy
Üks. Esimene. یو.--مړی. ی__ ل____ ی-. ل-ړ-. --------- یو. لمړی. 0
ی-. --ړ-. ی__ ل____ ی-. ل-ړ-. --------- یو. لمړی.
Kaks. Teine. دو-. --هم. د___ د____ د-ه- د-ه-. ---------- دوه. دوهم. 0
د-ه---وه-. د___ د____ د-ه- د-ه-. ---------- دوه. دوهم.
Kolm. Kolmas. د--.--ر--. د___ د____ د-ې- د-ی-. ---------- درې. دریم. 0
در-- -ر--. د___ د____ د-ې- د-ی-. ---------- درې. دریم.
Neli. Neljas. څ--ر. ---ر-. څ____ څ_____ څ-و-. څ-و-م- ------------ څلور. څلورم. 0
څ-ور- څلورم. څ____ څ_____ څ-و-. څ-و-م- ------------ څلور. څلورم.
Viis. Viies. پن--.-پنځم. پ____ پ____ پ-ځ-. پ-ځ-. ----------- پنځه. پنځم. 0
پن--. پ---. پ____ پ____ پ-ځ-. پ-ځ-. ----------- پنځه. پنځم.
Kuus. Kuues. شپ---شپږ-. ش___ ش____ ش-ږ- ش-ږ-. ---------- شپږ. شپږم. 0
شپ-.---ږ-. ش___ ش____ ش-ږ- ش-ږ-. ---------- شپږ. شپږم.
Seitse. Seitsmes. ا-و-. ----. ا____ ا____ ا-و-. ا-و-. ----------- اووه. اووم. 0
او-ه- -ووم. ا____ ا____ ا-و-. ا-و-. ----------- اووه. اووم.
Kaheksa. Kaheksas. اته--ا--ه. ا___ ا____ ا-ه- ا-م-. ---------- اته. اتمه. 0
ا--.-اتم-. ا___ ا____ ا-ه- ا-م-. ---------- اته. اتمه.
Üheksa. Üheksas. نهه--نهم. ن___ ن___ ن-ه- ن-م- --------- نهه. نهم. 0
نهه. ن--. ن___ ن___ ن-ه- ن-م- --------- نهه. نهم.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 puštu (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.