Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida.
See eristab teda loomadest ja taimedest.
Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega.
Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles
Aga miks inimene räägib?
Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi
Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel.
Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas.
Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta.
Mingil hetkel hakkas inimene rääkima.
Me ei tea veel, millal see täpselt oli.
Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas.
Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon.
Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali.
On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen.
Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired.
Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista.
See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel.
Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane.
Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust.
Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku.
Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse.
Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda.
Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud.
Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist.
Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele.
See ei andnud neile rääkimisvõimet ...
Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!