Vestmik

et Restoranis 3   »   ps په رستورانت کې 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [ یو دیرش ]

31 [ یو دیرش ]

په رستورانت کې 3

په رستورانت کې 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti puštu Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. زه --پ-ا--ر-غ-اړم. ز_ ا_______ غ_____ ز- ا-پ-ا-ز- غ-ا-م- ------------------ زه ایپٹائزر غواړم. 0
za-ā-pā-- --ā-m z_ ā_____ ǧ____ z- ā-p-z- ǧ-ā-m --------------- za āypāzr ǧoāṟm
Ma sooviksin salatit. ز-----د -واړم ز_ س___ غ____ ز- س-ا- غ-ا-م ------------- زه سلاد غواړم 0
ز--س-اد غ-اړم ز_ س___ غ____ ز- س-ا- غ-ا-م ------------- زه سلاد غواړم
Ma sooviksin suppi. زه---پ-غواړم ز_ س__ غ____ ز- س-پ غ-ا-م ------------ زه سوپ غواړم 0
ز- -وپ-غ--ړم ز_ س__ غ____ ز- س-پ غ-ا-م ------------ زه سوپ غواړم
Ma sooviksin magustoitu. ز---وا-ه--و-ړم. ز_ خ____ غ_____ ز- خ-ا-ه غ-ا-م- --------------- زه خواږه غواړم. 0
ز- خ--ږه---ا--. ز_ خ____ غ_____ ز- خ-ا-ه غ-ا-م- --------------- زه خواږه غواړم.
Ma sooviksin koorega jäätist. زه-- -ر-م---ه -ی- -ریم غ--ړ-. ز_ د ک___ س__ آ__ ک___ غ_____ ز- د ک-ی- س-ه آ-س ک-ی- غ-ا-م- ----------------------------- زه د کریم سره آیس کریم غواړم. 0
za d---ym s-a ys ------o-ṟm z_ d k___ s__ y_ k___ ǧ____ z- d k-y- s-a y- k-y- ǧ-ā-m --------------------------- za d krym sra ys krym ǧoāṟm
Ma sooviksin puuvilju või juustu. ز- م-وه-ی--پن-- -و-ړ-. ز_ م___ ی_ پ___ غ_____ ز- م-و- ی- پ-ی- غ-ا-م- ---------------------- زه میوه یا پنیر غواړم. 0
ز- -ی-ه-ی---نیر --اړ-. ز_ م___ ی_ پ___ غ_____ ز- م-و- ی- پ-ی- غ-ا-م- ---------------------- زه میوه یا پنیر غواړم.
Me sooviksime hommikust süüa. مو---وا---چ---اش-ه و-ړو. م__ غ____ چ_ ن____ و____ م-ږ غ-ا-و چ- ن-ش-ه و-ړ-. ------------------------ موږ غواړو چې ناشته وکړو. 0
mo- ǧo------ -āšta--k-o m__ ǧ____ ç_ n____ o___ m-g ǧ-ā-o ç- n-š-a o-ṟ- ----------------------- mog ǧoāṟo çê nāšta okṟo
Me sooviksime lõunat süüa. م-- ----م- --ډۍ -و--و. م__ د غ___ ډ___ غ_____ م-ږ د غ-م- ډ-ډ- غ-ا-و- ---------------------- موږ د غرمې ډوډۍ غواړو. 0
م-ږ د غرم- ډ-ډۍ غ----. م__ د غ___ ډ___ غ_____ م-ږ د غ-م- ډ-ډ- غ-ا-و- ---------------------- موږ د غرمې ډوډۍ غواړو.
Me sooviksime õhtust süüa. م-ږ---ش-ې-ډو---غ----. م__ د ش__ ډ___ غ_____ م-ږ د ش-ې ډ-ډ- غ-ا-و- --------------------- موږ د شپې ډوډۍ غواړو. 0
م-ږ---شپ----ډ- غ--ړو. م__ د ش__ ډ___ غ_____ م-ږ د ش-ې ډ-ډ- غ-ا-و- --------------------- موږ د شپې ډوډۍ غواړو.
Mida te hommikusöögiks soovite? د ن-----ل--ره څ- -واړې؟ د ن____ ل____ څ_ غ_____ د ن-ش-ې ل-ا-ه څ- غ-ا-ې- ----------------------- د ناشتې لپاره څه غواړې؟ 0
د -اش-- ل-ا---څه------؟ د ن____ ل____ څ_ غ_____ د ن-ش-ې ل-ا-ه څ- غ-ا-ې- ----------------------- د ناشتې لپاره څه غواړې؟
Saiake marmelaadi ja meega? د -ام -و-ش--و---ه-----؟ د ج__ ا_ ش___ س__ ډ____ د ج-م ا- ش-ت- س-ه ډ-ډ-؟ ----------------------- د جام او شاتو سره ډوډۍ؟ 0
d -ā--ā---āto-s---ḏ--êy d j__ ā_ š___ s__ ḏ____ d j-m ā- š-t- s-a ḏ-ḏ-y ----------------------- d jām āo šāto sra ḏoḏêy
Röstsai vorsti ja juustuga? د ساس-- او--نیر سره-ټوس-؟ د س____ ا_ پ___ س__ ټ____ د س-س-ج ا- پ-ی- س-ه ټ-س-؟ ------------------------- د ساسیج او پنیر سره ټوسټ؟ 0
d sā-----o -nyr-s-a--osṯ d s____ ā_ p___ s__ ṯ___ d s-s-j ā- p-y- s-a ṯ-s- ------------------------ d sāsyj āo pnyr sra ṯosṯ
Keedetud muna? پخ- --ې-هګ-؟ پ__ ش__ ه___ پ-ه ش-ې ه-ۍ- ------------ پخه شوې هګۍ؟ 0
پخه -وې--ګۍ؟ پ__ ش__ ه___ پ-ه ش-ې ه-ۍ- ------------ پخه شوې هګۍ؟
Praetud muna? ی-- --ه-ه--؟ ی__ پ__ ه___ ی-ه پ-ه ه-ۍ- ------------ یوه پخه هګۍ؟ 0
ی-- -----ګ-؟ ی__ پ__ ه___ ی-ه پ-ه ه-ۍ- ------------ یوه پخه هګۍ؟
Üks omlett? آ----؟ آ_____ آ-ل-ټ- ------ آملېټ؟ 0
آ-ل--؟ آ_____ آ-ل-ټ- ------ آملېټ؟
Palun veel üks jogurt. ی- ب---س----م--ب--ي--ک-ئ. ی_ ب_ م____ م______ و____ ی- ب- م-ت-، م-ر-ا-ي و-ړ-. ------------------------- یو بل مستې، مهرباني وکړئ. 0
ی---ل-مست-،-م-رب--- -ک-ئ. ی_ ب_ م____ م______ و____ ی- ب- م-ت-، م-ر-ا-ي و-ړ-. ------------------------- یو بل مستې، مهرباني وکړئ.
Palun veel soola ja pipart. ن-- -الګ--او-م-چ- مه--ا-- --ړئ. ن__ م____ ا_ م___ م______ و____ ن-ر م-ل-ه ا- م-چ- م-ر-ا-ي و-ړ-. ------------------------------- نور مالګه او مرچ، مهرباني وکړئ. 0
ن-ر--ا-ګ---و م-چ- ---با-ي ---ئ. ن__ م____ ا_ م___ م______ و____ ن-ر م-ل-ه ا- م-چ- م-ر-ا-ي و-ړ-. ------------------------------- نور مالګه او مرچ، مهرباني وکړئ.
Palun veel üks klaas vett. مهربان--و--ئ -و بل---ل-- ----. م______ و___ ی_ ب_ ګ____ ا____ م-ر-ا-ي و-ړ- ی- ب- ګ-ل-س ا-ب-. ------------------------------ مهرباني وکړئ یو بل ګیلاس اوبه. 0
م-ر--ني------یو-بل-ګیل-- -و--. م______ و___ ی_ ب_ ګ____ ا____ م-ر-ا-ي و-ړ- ی- ب- ګ-ل-س ا-ب-. ------------------------------ مهرباني وکړئ یو بل ګیلاس اوبه.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!