Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   ja 何かを理由付ける 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [七十六]

76 [Nanajūroku]

何かを理由付ける 2

nanika o riyū tsukeru 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? あなたは なぜ 来なかった の ? あなたは なぜ 来なかった の ? あなたは なぜ 来なかった の ? あなたは なぜ 来なかった の ? あなたは なぜ 来なかった の ? 0
an--- ----a-e-ko--k---a -o? a____ w_ n___ k________ n__ a-a-a w- n-z- k-n-k-t-a n-? --------------------------- anata wa naze konakatta no?
Ma olin haige. 病気 だった ので 。 病気 だった ので 。 病気 だった ので 。 病気 だった ので 。 病気 だった ので 。 0
byōki-at-an-de. b______________ b-ō-i-a-t-n-d-. --------------- byōkidattanode.
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. 病気 だった ので 行きません でした 。 病気 だった ので 行きません でした 。 病気 だった ので 行きません でした 。 病気 だった ので 行きません でした 。 病気 だった ので 行きません でした 。 0
byō-i--tt-n-de -k--asen-e-hi--. b_____________ i_______________ b-ō-i-a-t-n-d- i-i-a-e-d-s-i-a- ------------------------------- byōkidattanode ikimasendeshita.
Miks ta ei tulnud? なぜ 彼女は 来なかった の ? なぜ 彼女は 来なかった の ? なぜ 彼女は 来なかった の ? なぜ 彼女は 来なかった の ? なぜ 彼女は 来なかった の ? 0
n-----a---o wa--o--katt--n-? n___ k_____ w_ k________ n__ n-z- k-n-j- w- k-n-k-t-a n-? ---------------------------- naze kanojo wa konakatta no?
Ta oli väsinud. 疲れて いた ので 。 疲れて いた ので 。 疲れて いた ので 。 疲れて いた ので 。 疲れて いた ので 。 0
tsuk--e-- --a-od-. t________ i_______ t-u-a-e-e i-a-o-e- ------------------ tsukarete itanode.
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. 彼女は 疲れて いた ので 来ません でした 。 彼女は 疲れて いた ので 来ません でした 。 彼女は 疲れて いた ので 来ません でした 。 彼女は 疲れて いた ので 来ません でした 。 彼女は 疲れて いた ので 来ません でした 。 0
ka-oj--w----ukar----i-a-o---ki-as--d-sh--a. k_____ w_ t________ i______ k______________ k-n-j- w- t-u-a-e-e i-a-o-e k-m-s-n-e-h-t-. ------------------------------------------- kanojo wa tsukarete itanode kimasendeshita.
Miks ta ei tulnud? なぜ 彼は 来なかった の ? なぜ 彼は 来なかった の ? なぜ 彼は 来なかった の ? なぜ 彼は 来なかった の ? なぜ 彼は 来なかった の ? 0
n--- kar- ---k-nak---a -o? n___ k___ w_ k________ n__ n-z- k-r- w- k-n-k-t-a n-? -------------------------- naze kare wa konakatta no?
Tal ei olnud tuju. 興味が なかった ので 。 興味が なかった ので 。 興味が なかった ので 。 興味が なかった ので 。 興味が なかった ので 。 0
k-ō----- n--a-tanod-. k____ g_ n___________ k-ō-i g- n-k-t-a-o-e- --------------------- kyōmi ga nakattanode.
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. 彼は 興味が なかった ので 、 来ません でした 。 彼は 興味が なかった ので 、 来ません でした 。 彼は 興味が なかった ので 、 来ません でした 。 彼は 興味が なかった ので 、 来ません でした 。 彼は 興味が なかった ので 、 来ません でした 。 0
k-r- wa k-ōm- ga----------d-,--i--s-ndes--ta. k___ w_ k____ g_ n___________ k______________ k-r- w- k-ō-i g- n-k-t-a-o-e- k-m-s-n-e-h-t-. --------------------------------------------- kare wa kyōmi ga nakattanode, kimasendeshita.
Miks te ei tulnud? なぜ あなた達は 来なかった の ? なぜ あなた達は 来なかった の ? なぜ あなた達は 来なかった の ? なぜ あなた達は 来なかった の ? なぜ あなた達は 来なかった の ? 0
n-ze-a-----t-c-i-w----n----ta-n-? n___ a__________ w_ k________ n__ n-z- a-a-a-t-c-i w- k-n-k-t-a n-? --------------------------------- naze anata-tachi wa konakatta no?
Meie auto on katki. 車が 壊れて いる ので 。 車が 壊れて いる ので 。 車が 壊れて いる ので 。 車が 壊れて いる ので 。 車が 壊れて いる ので 。 0
k-ru---g--k-wa-e-e-i----de. k_____ g_ k_______ i_______ k-r-m- g- k-w-r-t- i-u-o-e- --------------------------- kuruma ga kowarete irunode.
Me ei tulnud, sest me auto on katki. 私達は 、 車が 壊れて いる ので 来ません でした 。 私達は 、 車が 壊れて いる ので 来ません でした 。 私達は 、 車が 壊れて いる ので 来ません でした 。 私達は 、 車が 壊れて いる ので 来ません でした 。 私達は 、 車が 壊れて いる ので 来ません でした 。 0
w-t--h-t-c---wa,--ha ga-k----e-e --ude ki-as-n-es-ita. w___________ w______ g_ k_______ i____ k______________ w-t-s-i-a-h- w-,-s-a g- k-w-r-t- i-u-e k-m-s-n-e-h-t-. ------------------------------------------------------ watashitachi wa,-sha ga kowarete irude kimasendeshita.
Miks need inimesed ei tulnud? なぜ 人々は 来なかった の ? なぜ 人々は 来なかった の ? なぜ 人々は 来なかった の ? なぜ 人々は 来なかった の ? なぜ 人々は 来なかった の ? 0
n----hit------wa--on-k--ta-no? n___ h_______ w_ k________ n__ n-z- h-t-b-t- w- k-n-k-t-a n-? ------------------------------ naze hitobito wa konakatta no?
Nad jäid rongist maha. 彼らは 列車に 乗り遅れた ので 。 彼らは 列車に 乗り遅れた ので 。 彼らは 列車に 乗り遅れた ので 。 彼らは 列車に 乗り遅れた ので 。 彼らは 列車に 乗り遅れた ので 。 0
kare-a w- --ss-a -- ---i-ku-et-no--. k_____ w_ r_____ n_ n_______________ k-r-r- w- r-s-h- n- n-r-o-u-e-a-o-e- ------------------------------------ karera wa ressha ni noriokuretanode.
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. 彼らは 、 列車に 乗り遅れた ので 来ません でした 。 彼らは 、 列車に 乗り遅れた ので 来ません でした 。 彼らは 、 列車に 乗り遅れた ので 来ません でした 。 彼らは 、 列車に 乗り遅れた ので 来ません でした 。 彼らは 、 列車に 乗り遅れた ので 来ません でした 。 0
ka-er- --- ress---ni-n--i-kuret--o-e k---s-n-e-h-t-. k_____ w__ r_____ n_ n______________ k______________ k-r-r- w-, r-s-h- n- n-r-o-u-e-a-o-e k-m-s-n-e-h-t-. ---------------------------------------------------- karera wa, ressha ni noriokuretanode kimasendeshita.
Miks sa ei tulnud? なぜ あなたは 来なかった の ? なぜ あなたは 来なかった の ? なぜ あなたは 来なかった の ? なぜ あなたは 来なかった の ? なぜ あなたは 来なかった の ? 0
na------t- -a--o-ak--t----? n___ a____ w_ k________ n__ n-z- a-a-a w- k-n-k-t-a n-? --------------------------- naze anata wa konakatta no?
Ma ei tohtinud. 来ては いけなかった ので 。 来ては いけなかった ので 。 来ては いけなかった ので 。 来ては いけなかった ので 。 来ては いけなかった ので 。 0
kite -a ike--kat-anode. k___ w_ i______________ k-t- w- i-e-a-a-t-n-d-. ----------------------- kite wa ikenakattanode.
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. 来ては いけなかった ので 、来ません でした 。 来ては いけなかった ので 、来ません でした 。 来ては いけなかった ので 、来ません でした 。 来ては いけなかった ので 、来ません でした 。 来ては いけなかった ので 、来ません でした 。 0
k--e -----en---t-a----- --ma--n-e-----. k___ w_ i______________ k______________ k-t- w- i-e-a-a-t-n-d-, k-m-s-n-e-h-t-. --------------------------------------- kite wa ikenakattanode, kimasendeshita.

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...