Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   hr nešto obrazložiti 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sedamdeset i šest]

nešto obrazložiti 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Zaš-o ni-- --ša- / d--l-? Z____ n___ d____ / d_____ Z-š-o n-s- d-š-o / d-š-a- ------------------------- Zašto nisi došao / došla? 0
Ma olin haige. Bio---bil---a--b-le-tan /---l-s-a. B__ / b___ s__ b_______ / b_______ B-o / b-l- s-m b-l-s-a- / b-l-s-a- ---------------------------------- Bio / bila sam bolestan / bolesna. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Ni-a----ša- / d-šla -er--a- b-o----e-t-n - b--------sn-. N____ d____ / d____ j__ s__ b__ b_______ / b___ b_______ N-s-m d-š-o / d-š-a j-r s-m b-o b-l-s-a- / b-l- b-l-s-a- -------------------------------------------------------- Nisam došao / došla jer sam bio bolestan / bila bolesna. 0
Miks ta ei tulnud? Z--t- --a---je-došl-? Z____ o__ n___ d_____ Z-š-o o-a n-j- d-š-a- --------------------- Zašto ona nije došla? 0
Ta oli väsinud. B-la -- um-r--. B___ j_ u______ B-l- j- u-o-n-. --------------- Bila je umorna. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ona----e--o-la-j-r -- b-l---m--n-. O__ n___ d____ j__ j_ b___ u______ O-a n-j- d-š-a j-r j- b-l- u-o-n-. ---------------------------------- Ona nije došla jer je bila umorna. 0
Miks ta ei tulnud? Z-----on-n-j----š--? Z____ o_ n___ d_____ Z-š-o o- n-j- d-š-o- -------------------- Zašto on nije došao? 0
Tal ei olnud tuju. N--e-im-- volj-. N___ i___ v_____ N-j- i-a- v-l-e- ---------------- Nije imao volje. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. O------ doša- -e--n--e-ima- --l--. O_ n___ d____ j__ n___ i___ v_____ O- n-j- d-š-o j-r n-j- i-a- v-l-e- ---------------------------------- On nije došao jer nije imao volje. 0
Miks te ei tulnud? Z--t- -i n--te d-š--? Z____ v_ n____ d_____ Z-š-o v- n-s-e d-š-i- --------------------- Zašto vi niste došli? 0
Meie auto on katki. N-š a-to j- pokva-e-. N__ a___ j_ p________ N-š a-t- j- p-k-a-e-. --------------------- Naš auto je pokvaren. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Nismo--ošli je- -e --š --to--ok-----. N____ d____ j__ j_ n__ a___ p________ N-s-o d-š-i j-r j- n-š a-t- p-k-a-e-. ------------------------------------- Nismo došli jer je naš auto pokvaren. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Za-----j-di n----d----? Z____ l____ n___ d_____ Z-š-o l-u-i n-s- d-š-i- ----------------------- Zašto ljudi nisu došli? 0
Nad jäid rongist maha. Pr---st--- -u -l--. P_________ s_ v____ P-o-u-t-l- s- v-a-. ------------------- Propustili su vlak. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ni-u-d-šli---r--u --opustili vl--. N___ d____ j__ s_ p_________ v____ N-s- d-š-i j-r s- p-o-u-t-l- v-a-. ---------------------------------- Nisu došli jer su propustili vlak. 0
Miks sa ei tulnud? Z--to-n--i do--o-/ ---l-? Z____ n___ d____ / d_____ Z-š-o n-s- d-š-o / d-š-a- ------------------------- Zašto nisi došao / došla? 0
Ma ei tohtinud. Ni----s------sm-e--. N____ s___ / s______ N-s-m s-i- / s-j-l-. -------------------- Nisam smio / smjela. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Nisa- d---o-/-d-šla -----i-a- -mio-/ s-j-la. N____ d____ / d____ j__ n____ s___ / s______ N-s-m d-š-o / d-š-a j-r n-s-m s-i- / s-j-l-. -------------------------------------------- Nisam došao / došla jer nisam smio / smjela. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...