Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   sl nekaj utemeljiti 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [šestinsedemdeset]

nekaj utemeljiti 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Z-k-- ---i p-iš-- -pr--l-)? Z____ n___ p_____ (________ Z-k-j n-s- p-i-e- (-r-š-a-? --------------------------- Zakaj nisi prišel (prišla)? 0
Ma olin haige. B-l--em -o---. (--la--em-bo---.) B__ s__ b_____ (____ s__ b______ B-l s-m b-l-n- (-i-a s-m b-l-a-) -------------------------------- Bil sem bolan. (Bila sem bolna.) 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. N-se------el,--er-se- bil--ola-.-(-i--m-prišl-, k-r -e- bila---l-a.) N____ p______ k__ s__ b__ b_____ (_____ p______ k__ s__ b___ b______ N-s-m p-i-e-, k-r s-m b-l b-l-n- (-i-e- p-i-l-, k-r s-m b-l- b-l-a-) -------------------------------------------------------------------- Nisem prišel, ker sem bil bolan. (Nisem prišla, ker sem bila bolna.) 0
Miks ta ei tulnud? Z--aj---- -- pri--a? Z____ o__ n_ p______ Z-k-j o-a n- p-i-l-? -------------------- Zakaj ona ni prišla? 0
Ta oli väsinud. B--a-j--ut-u--na. B___ j_ u________ B-l- j- u-r-j-n-. ----------------- Bila je utrujena. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ni p-išl-- ke------il--utruje-a. N_ p______ k__ j_ b___ u________ N- p-i-l-, k-r j- b-l- u-r-j-n-. -------------------------------- Ni prišla, ker je bila utrujena. 0
Miks ta ei tulnud? Za--j -n -i p-i-el? Z____ o_ n_ p______ Z-k-j o- n- p-i-e-? ------------------- Zakaj on ni prišel? 0
Tal ei olnud tuju. Ni -- bil- ---te-a. N_ m_ b___ d_ t____ N- m- b-l- d- t-g-. ------------------- Ni mu bilo do tega. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. N- -r-še-,-k-r m---i --l- ---t-g-. N_ p______ k__ m_ n_ b___ d_ t____ N- p-i-e-, k-r m- n- b-l- d- t-g-. ---------------------------------- Ni prišel, ker mu ni bilo do tega. 0
Miks te ei tulnud? Za-aj-ni--e-priš--? Z____ n____ p______ Z-k-j n-s-e p-i-l-? ------------------- Zakaj niste prišli? 0
Meie auto on katki. P-kva--en -v---i-a-o. P________ a___ i_____ P-k-a-j-n a-t- i-a-o- --------------------- Pokvarjen avto imamo. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. N-s-- p-iš--, ke--i---- ---va-jen a--o. N____ p______ k__ i____ p________ a____ N-s-o p-i-l-, k-r i-a-o p-k-a-j-n a-t-. --------------------------------------- Nismo prišli, ker imamo pokvarjen avto. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Za--j -ju--- ---- pr-š-i? Z____ l_____ n___ p______ Z-k-j l-u-j- n-s- p-i-l-? ------------------------- Zakaj ljudje niso prišli? 0
Nad jäid rongist maha. Zam--i-- -- vl--. Z_______ s_ v____ Z-m-d-l- s- v-a-. ----------------- Zamudili so vlak. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. N-so--r------ker -o---m---l- -l--. N___ p______ k__ s_ z_______ v____ N-s- p-i-l-, k-r s- z-m-d-l- v-a-. ---------------------------------- Niso prišli, ker so zamudili vlak. 0
Miks sa ei tulnud? Zaka----si pri-el-----šl--? Z____ n___ p_____ (________ Z-k-j n-s- p-i-e- (-r-š-a-? --------------------------- Zakaj nisi prišel (prišla)? 0
Ma ei tohtinud. N-s-m-smel---. N____ s_______ N-s-m s-e-(-)- -------------- Nisem smel(a). 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Nis-m-----el/-riš-a- -e- ni--- smel/-. N____ p_____________ k__ n____ s______ N-s-m p-i-e-/-r-š-a- k-r n-s-m s-e-/-. -------------------------------------- Nisem prišel/prišla, ker nisem smel/a. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...