Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   en Giving reasons 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [seventy-six]

Giving reasons 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? W-y---dn’- yo- c--e? W__ d_____ y__ c____ W-y d-d-’- y-u c-m-? -------------------- Why didn’t you come? 0
Ma olin haige. I w-s -l-. I w__ i___ I w-s i-l- ---------- I was ill. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. I-di-n’---om- -ec-us--- -a- i-l. I d_____ c___ b______ I w__ i___ I d-d-’- c-m- b-c-u-e I w-s i-l- -------------------------------- I didn’t come because I was ill. 0
Miks ta ei tulnud? Why-di-n’t -h- -o--? W__ d_____ s__ c____ W-y d-d-’- s-e c-m-? -------------------- Why didn’t she come? 0
Ta oli väsinud. S-- -a--tired. S__ w__ t_____ S-e w-s t-r-d- -------------- She was tired. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. S---d--n’- --m--becau-e-sh- wa--ti--d. S__ d_____ c___ b______ s__ w__ t_____ S-e d-d-’- c-m- b-c-u-e s-e w-s t-r-d- -------------------------------------- She didn’t come because she was tired. 0
Miks ta ei tulnud? Why --dn-t-he---me? W__ d_____ h_ c____ W-y d-d-’- h- c-m-? ------------------- Why didn’t he come? 0
Tal ei olnud tuju. He----n---inte-e---d. H_ w_____ i__________ H- w-s-’- i-t-r-s-e-. --------------------- He wasn’t interested. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. He did-’- com- bec-u-- he-w----- i------t--. H_ d_____ c___ b______ h_ w_____ i__________ H- d-d-’- c-m- b-c-u-e h- w-s-’- i-t-r-s-e-. -------------------------------------------- He didn’t come because he wasn’t interested. 0
Miks te ei tulnud? W----id-’- -o- come? W__ d_____ y__ c____ W-y d-d-’- y-u c-m-? -------------------- Why didn’t you come? 0
Meie auto on katki. Our --r -----ma-e-. O__ c__ i_ d_______ O-r c-r i- d-m-g-d- ------------------- Our car is damaged. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. W- d--n’t--o-e bec--s----- c----s d---g--. W_ d_____ c___ b______ o__ c__ i_ d_______ W- d-d-’- c-m- b-c-u-e o-r c-r i- d-m-g-d- ------------------------------------------ We didn’t come because our car is damaged. 0
Miks need inimesed ei tulnud? W-- -i--’----e peopl- co--? W__ d_____ t__ p_____ c____ W-y d-d-’- t-e p-o-l- c-m-? --------------------------- Why didn’t the people come? 0
Nad jäid rongist maha. The----s-ed-t-e--r--n. T___ m_____ t__ t_____ T-e- m-s-e- t-e t-a-n- ---------------------- They missed the train. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. They----n----o-- bec-u-- -h---mis----t-e-tra--. T___ d_____ c___ b______ t___ m_____ t__ t_____ T-e- d-d-’- c-m- b-c-u-e t-e- m-s-e- t-e t-a-n- ----------------------------------------------- They didn’t come because they missed the train. 0
Miks sa ei tulnud? Wh- --dn’t --u-----? W__ d_____ y__ c____ W-y d-d-’- y-u c-m-? -------------------- Why didn’t you come? 0
Ma ei tohtinud. I --s n-- al--w-d -o. I w__ n__ a______ t__ I w-s n-t a-l-w-d t-. --------------------- I was not allowed to. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. I -i--’t--o-e-be-a----- --s--ot-a-lo-e- t-. I d_____ c___ b______ I w__ n__ a______ t__ I d-d-’- c-m- b-c-u-e I w-s n-t a-l-w-d t-. ------------------------------------------- I didn’t come because I was not allowed to. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...