Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   es dar explicaciones 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [setenta y seis]

dar explicaciones 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? ¿--r--ué no vi--st-? ¿___ q__ n_ v_______ ¿-o- q-é n- v-n-s-e- -------------------- ¿Por qué no viniste?
Ma olin haige. Es-----en---m- ---. E_____ e______ /___ E-t-b- e-f-r-o /-a- ------------------- Estaba enfermo /-a.
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. No-fu--porque-es-ab--en---m- ---. N_ f__ p_____ e_____ e______ /___ N- f-i p-r-u- e-t-b- e-f-r-o /-a- --------------------------------- No fui porque estaba enfermo /-a.
Miks ta ei tulnud? ¿-o---u- no-vi-o -e--a-? ¿___ q__ n_ v___ (______ ¿-o- q-é n- v-n- (-l-a-? ------------------------ ¿Por qué no vino (ella)?
Ta oli väsinud. E-t--- ----a-a. E_____ c_______ E-t-b- c-n-a-a- --------------- Estaba cansada.
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. No-vi-o por-ue--s--b- cansad-. N_ v___ p_____ e_____ c_______ N- v-n- p-r-u- e-t-b- c-n-a-a- ------------------------------ No vino porque estaba cansada.
Miks ta ei tulnud? ¿P-r--ué--- ----en-d- ----? ¿___ q__ n_ h_ v_____ (____ ¿-o- q-é n- h- v-n-d- (-l-? --------------------------- ¿Por qué no ha venido (él)?
Tal ei olnud tuju. No -e-ía ganas. N_ t____ g_____ N- t-n-a g-n-s- --------------- No tenía ganas.
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. No -- ve---o -----e -o-te----ga-a-. N_ h_ v_____ p_____ n_ t____ g_____ N- h- v-n-d- p-r-u- n- t-n-a g-n-s- ----------------------------------- No ha venido porque no tenía ganas.
Miks te ei tulnud? ¿-or-qu--no-h--é-s v---d- (v--otros---as)? ¿___ q__ n_ h_____ v_____ (________ /_____ ¿-o- q-é n- h-b-i- v-n-d- (-o-o-r-s /-a-)- ------------------------------------------ ¿Por qué no habéis venido (vosotros /-as)?
Meie auto on katki. Nu-str- -o-he-e--á -----pe---. N______ c____ e___ e__________ N-e-t-o c-c-e e-t- e-t-o-e-d-. ------------------------------ Nuestro coche está estropeado.
Me ei tulnud, sest me auto on katki. No hem-s-v-ni-o-po---e-nu--t-o -och- e--á e-tr---ad-. N_ h____ v_____ p_____ n______ c____ e___ e__________ N- h-m-s v-n-d- p-r-u- n-e-t-o c-c-e e-t- e-t-o-e-d-. ----------------------------------------------------- No hemos venido porque nuestro coche está estropeado.
Miks need inimesed ei tulnud? ¿--r -u---o h----n--- la---nte? ¿___ q__ n_ h_ v_____ l_ g_____ ¿-o- q-é n- h- v-n-d- l- g-n-e- ------------------------------- ¿Por qué no ha venido la gente?
Nad jäid rongist maha. (E-lo-)-han-p----do--------. (______ h__ p______ e_ t____ (-l-o-) h-n p-r-i-o e- t-e-. ---------------------------- (Ellos) han perdido el tren.
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. N- -an--enid---orqu- han-p---i-o--l t-en. N_ h__ v_____ p_____ h__ p______ e_ t____ N- h-n v-n-d- p-r-u- h-n p-r-i-o e- t-e-. ----------------------------------------- No han venido porque han perdido el tren.
Miks sa ei tulnud? ¿-o--qu- no h-- v-ni-o? ¿___ q__ n_ h__ v______ ¿-o- q-é n- h-s v-n-d-? ----------------------- ¿Por qué no has venido?
Ma ei tohtinud. No--ud-. N_ p____ N- p-d-. -------- No pude.
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. N- -e---o p----- no--u--. N_ h_ i__ p_____ n_ p____ N- h- i-o p-r-u- n- p-d-. ------------------------- No he ido porque no pude.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...