Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   ro a „argumenta” ceva 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [şaptezeci şi şase]

a „argumenta” ceva 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? D--c---u--- v-ni-? D_ c_ n_ a_ v_____ D- c- n- a- v-n-t- ------------------ De ce nu ai venit? 0
Ma olin haige. A--fo-- -o--av. A_ f___ b______ A- f-s- b-l-a-. --------------- Am fost bolnav. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Nu a-----it --ntru -ă--m -o-- -oln-v. N_ a_ v____ p_____ c_ a_ f___ b______ N- a- v-n-t p-n-r- c- a- f-s- b-l-a-. ------------------------------------- Nu am venit pentru că am fost bolnav. 0
Miks ta ei tulnud? D- -e nu a-veni-? D_ c_ n_ a v_____ D- c- n- a v-n-t- ----------------- De ce nu a venit? 0
Ta oli väsinud. Ea-e----b-s-tă. E_ e__ o_______ E- e-a o-o-i-ă- --------------- Ea era obosită. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ea----- -e-i- ---tru-c---ra ob-----. E_ n_ a v____ p_____ c_ e__ o_______ E- n- a v-n-t p-n-r- c- e-a o-o-i-ă- ------------------------------------ Ea nu a venit pentru că era obosită. 0
Miks ta ei tulnud? De ce -u ---en--? D_ c_ n_ a v_____ D- c- n- a v-n-t- ----------------- De ce nu a venit? 0
Tal ei olnud tuju. El--- -vea che-. E_ n_ a___ c____ E- n- a-e- c-e-. ---------------- El nu avea chef. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. E- -u-a v---t pent-u--ă ----vea-c---. E_ n_ a v____ p_____ c_ n_ a___ c____ E- n- a v-n-t p-n-r- c- n- a-e- c-e-. ------------------------------------- El nu a venit pentru că nu avea chef. 0
Miks te ei tulnud? De-c- n- a-- ----t? D_ c_ n_ a__ v_____ D- c- n- a-i v-n-t- ------------------- De ce nu aţi venit? 0
Meie auto on katki. Maşina ------- -st----r-c---. M_____ n______ e___ s________ M-ş-n- n-a-t-ă e-t- s-r-c-t-. ----------------------------- Maşina noastră este stricată. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Nu a- --------ntru--ă ---ina --a---ă e--e--t-ic---. N_ a_ v____ p_____ c_ m_____ n______ e___ s________ N- a- v-n-t p-n-r- c- m-ş-n- n-a-t-ă e-t- s-r-c-t-. --------------------------------------------------- Nu am venit pentru că maşina noastră este stricată. 0
Miks need inimesed ei tulnud? De -e nu -u -e-it --m-n-i? D_ c_ n_ a_ v____ o_______ D- c- n- a- v-n-t o-m-n-i- -------------------------- De ce nu au venit oamenii? 0
Nad jäid rongist maha. Au --e-d-- -r----. A_ p______ t______ A- p-e-d-t t-e-u-. ------------------ Au pierdut trenul. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Nu -u--en-t-pe--r---ă--u pie-dut --enul. N_ a_ v____ p_____ c_ a_ p______ t______ N- a- v-n-t p-n-r- c- a- p-e-d-t t-e-u-. ---------------------------------------- Nu au venit pentru că au pierdut trenul. 0
Miks sa ei tulnud? De -- n--ai-v-n--? D_ c_ n_ a_ v_____ D- c- n- a- v-n-t- ------------------ De ce nu ai venit? 0
Ma ei tohtinud. Nu -m a-ut vo-e. N_ a_ a___ v____ N- a- a-u- v-i-. ---------------- Nu am avut voie. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Nu am-ven-t---n--u că-n--am-av-t--oi-. N_ a_ v____ p_____ c_ n_ a_ a___ v____ N- a- v-n-t p-n-r- c- n- a- a-u- v-i-. -------------------------------------- Nu am venit pentru că nu am avut voie. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...