Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   eo pravigi ion 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sepdek ses]

pravigi ion 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? K-al v---e ----s? K___ v_ n_ v_____ K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Ma olin haige. Mi---t-s-m---a--. M_ e____ m_______ M- e-t-s m-l-a-a- ----------------- Mi estis malsana. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Mi----ven-s--ar -i e-tis--al-ana. M_ n_ v____ ĉ__ m_ e____ m_______ M- n- v-n-s ĉ-r m- e-t-s m-l-a-a- --------------------------------- Mi ne venis ĉar mi estis malsana. 0
Miks ta ei tulnud? K-al ŝ---- v---s? K___ ŝ_ n_ v_____ K-a- ŝ- n- v-n-s- ----------------- Kial ŝi ne venis? 0
Ta oli väsinud. Ŝ- e-tis la--. Ŝ_ e____ l____ Ŝ- e-t-s l-c-. -------------- Ŝi estis laca. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ŝ---- -en-- --r ---est-s ----. Ŝ_ n_ v____ ĉ__ ŝ_ e____ l____ Ŝ- n- v-n-s ĉ-r ŝ- e-t-s l-c-. ------------------------------ Ŝi ne venis ĉar ŝi estis laca. 0
Miks ta ei tulnud? K--l l- -- v-n-s? K___ l_ n_ v_____ K-a- l- n- v-n-s- ----------------- Kial li ne venis? 0
Tal ei olnud tuju. L- ----mis. L_ n_ e____ L- n- e-i-. ----------- Li ne emis. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. L------enis ĉa- li ----m-s. L_ n_ v____ ĉ__ l_ n_ e____ L- n- v-n-s ĉ-r l- n- e-i-. --------------------------- Li ne venis ĉar li ne emis. 0
Miks te ei tulnud? K-a---i -e--e-is? K___ v_ n_ v_____ K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Meie auto on katki. Nia--ŭ-o pa-e-s. N__ a___ p______ N-a a-t- p-n-i-. ---------------- Nia aŭto paneis. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Ni--e v-nis ĉ---nia-a--o--anei-. N_ n_ v____ ĉ__ n__ a___ p______ N- n- v-n-s ĉ-r n-a a-t- p-n-i-. -------------------------------- Ni ne venis ĉar nia aŭto paneis. 0
Miks need inimesed ei tulnud? K--l la ho--- -e -e-is? K___ l_ h____ n_ v_____ K-a- l- h-m-j n- v-n-s- ----------------------- Kial la homoj ne venis? 0
Nad jäid rongist maha. Il- ma--r-f-s ----raj-on. I__ m________ l_ t_______ I-i m-l-r-f-s l- t-a-n-n- ------------------------- Ili maltrafis la trajnon. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ili--e--en----ar i------t---i- -a-t--jn--. I__ n_ v____ ĉ__ i__ m________ l_ t_______ I-i n- v-n-s ĉ-r i-i m-l-r-f-s l- t-a-n-n- ------------------------------------------ Ili ne venis ĉar ili maltrafis la trajnon. 0
Miks sa ei tulnud? K--l-vi -e-ve-i-? K___ v_ n_ v_____ K-a- v- n- v-n-s- ----------------- Kial vi ne venis? 0
Ma ei tohtinud. Mi -- r----s. M_ n_ r______ M- n- r-j-i-. ------------- Mi ne rajtis. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Mi-ne v---s-----mi n------is. M_ n_ v____ ĉ__ m_ n_ r______ M- n- v-n-s ĉ-r m- n- r-j-i-. ----------------------------- Mi ne venis ĉar mi ne rajtis. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...