Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   nn grunngje noko 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [syttiseks]

grunngje noko 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? K-i-----o--d---kk-e? K_____ k__ d_ i_____ K-i-o- k-m d- i-k-e- -------------------- Kvifor kom du ikkje? 0
Ma olin haige. Eg-va- s--k. E_ v__ s____ E- v-r s-u-. ------------ Eg var sjuk. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Eg -o- ----e---rdi ----a- --uk. E_ k__ i____ f____ e_ v__ s____ E- k-m i-k-e f-r-i e- v-r s-u-. ------------------------------- Eg kom ikkje fordi eg var sjuk. 0
Miks ta ei tulnud? K-i--r-ko- ho ---je? K_____ k__ h_ i_____ K-i-o- k-m h- i-k-e- -------------------- Kvifor kom ho ikkje? 0
Ta oli väsinud. H- v-r--r----. H_ v__ t______ H- v-r t-ø-t-. -------------- Ho var trøytt. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ho-kom----j---ord--h- -a- t-ø--t. H_ k__ i____ f____ h_ v__ t______ H- k-m i-k-e f-r-i h- v-r t-ø-t-. --------------------------------- Ho kom ikkje fordi ho var trøytt. 0
Miks ta ei tulnud? Kvifor-ko----n---k-e? K_____ k__ h__ i_____ K-i-o- k-m h-n i-k-e- --------------------- Kvifor kom han ikkje? 0
Tal ei olnud tuju. H-n -ad-e---kj- -y--. H__ h____ i____ l____ H-n h-d-e i-k-e l-s-. --------------------- Han hadde ikkje lyst. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ha--kom -k-j--fo-di -a- i-k-- -ad-e -yst. H__ k__ i____ f____ h__ i____ h____ l____ H-n k-m i-k-e f-r-i h-n i-k-e h-d-e l-s-. ----------------------------------------- Han kom ikkje fordi han ikkje hadde lyst. 0
Miks te ei tulnud? Kv-for-kom d- -k-je? K_____ k__ d_ i_____ K-i-o- k-m d- i-k-e- -------------------- Kvifor kom de ikkje? 0
Meie auto on katki. Bilen vår -r - -s-an-. B____ v__ e_ i u______ B-l-n v-r e- i u-t-n-. ---------------------- Bilen vår er i ustand. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Vi k----k----fordi b--e--v-r e- i---t--d. V_ k__ i____ f____ b____ v__ e_ i u______ V- k-m i-k-e f-r-i b-l-n v-r e- i u-t-n-. ----------------------------------------- Vi kom ikkje fordi bilen vår er i ustand. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Kvifor---- -e- --kje? K_____ k__ d__ i_____ K-i-o- k-m d-i i-k-e- --------------------- Kvifor kom dei ikkje? 0
Nad jäid rongist maha. D---r-kk--kk-e -o--t. D__ r___ i____ t_____ D-i r-k- i-k-e t-g-t- --------------------- Dei rakk ikkje toget. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. De- --- ikkj- ---d--de---k-j--rak----get. D__ k__ i____ f____ d__ i____ r___ t_____ D-i k-m i-k-e f-r-i d-i i-k-e r-k- t-g-t- ----------------------------------------- Dei kom ikkje fordi dei ikkje rakk toget. 0
Miks sa ei tulnud? Kvi--r k-m--u----j-? K_____ k__ d_ i_____ K-i-o- k-m d- i-k-e- -------------------- Kvifor kom du ikkje? 0
Ma ei tohtinud. Eg f-k- ----- -ov. E_ f___ i____ l___ E- f-k- i-k-e l-v- ------------------ Eg fekk ikkje lov. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. E- k-m i---e-----i-e--i---- fe-k --v. E_ k__ i____ f____ e_ i____ f___ l___ E- k-m i-k-e f-r-i e- i-k-e f-k- l-v- ------------------------------------- Eg kom ikkje fordi eg ikkje fekk lov. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...