Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sq Lidhёzat 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nёntёdhjetёekatёr]

Lidhёzat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Pr----e---a tё-p-s-ojё shiu. P___ d_____ t_ p______ s____ P-i- d-r-s- t- p-s-o-ё s-i-. ---------------------------- Prit derisa tё pushojё shiu. 0
Oota kuni ma valmis olen. P------ -ё-bёhe---a-i. P___ s_ t_ b____ g____ P-i- s- t- b-h-m g-t-. ---------------------- Prit sa tё bёhem gati. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P--t--e--sa tё--ijё-a-. P___ d_____ t_ v___ a__ P-i- d-r-s- t- v-j- a-. ----------------------- Prit derisa tё vijё ai. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Po pr-s -er-s---ё -ё-t-a-e--f-o-ёt. P_ p___ d_____ t_ m_ t_____ f______ P- p-e- d-r-s- t- m- t-a-e- f-o-ё-. ----------------------------------- Po pres derisa tё mё thahen flokёt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Po-p-e- d-ri-a--ё----rojё -ilmi. P_ p___ d_____ t_ m______ f_____ P- p-e- d-r-s- t- m-a-o-ё f-l-i- -------------------------------- Po pres derisa tё mbarojё filmi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Po------d-r-sa----afori-t- b--e- - -jelbër. P_ p___ d_____ s_______ t_ b____ i g_______ P- p-e- d-r-s- s-m-f-r- t- b-h-t i g-e-b-r- ------------------------------------------- Po pres derisa semafori tё bёhet i gjelbër. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-- nis--h --r --sh-me? K__ n_____ p__ p_______ K-r n-s-s- p-r p-s-i-e- ----------------------- Kur nisesh pёr pushime? 0
Veel enne suvevaheaga? Par--pushime-- tё--e-ё-? P___ p________ t_ v_____ P-r- p-s-i-e-e t- v-r-s- ------------------------ Para pushimeve tё verёs? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. P-- pa----e--ё fil---nё-p-s----- ---e-ё-. P__ p___ s_ t_ f_______ p_______ e v_____ P-, p-r- s- t- f-l-o-n- p-s-i-e- e v-r-s- ----------------------------------------- Po, para se tё fillojnё pushimet e verёs. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R-egull--- çati-ё p--a ---t- --j--d-mr-. R_________ ç_____ p___ s_ t_ v___ d_____ R-e-u-l-j- ç-t-n- p-r- s- t- v-j- d-m-i- ---------------------------------------- Rregulloje çatinё para se tё vijё dimri. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Laji -u---, par--s- tё-ul-sh -ё t--o--n-. L___ d_____ p___ s_ t_ u____ n_ t________ L-j- d-a-t- p-r- s- t- u-e-h n- t-v-l-n-. ----------------------------------------- Laji duart, para se tё ulesh nё tavolinё. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Mby-l- d--ta-en,----a ----ё --l-sh jas--ё. M_____ d________ p___ s_ t_ d_____ j______ M-y-l- d-i-a-e-, p-r- s- t- d-l-s- j-s-t-. ------------------------------------------ Mbylle dritaren, para se tё dalёsh jashtё. 0
Millal sa koju tuled? Kur --heh--h nё ------? K__ k_______ n_ s______ K-r k-h-h-s- n- s-t-p-? ----------------------- Kur kthehesh nё shtёpi? 0
Peale tunde? P-s mё--m-t? P__ m_______ P-s m-s-m-t- ------------ Pas mёsimit? 0
Jah, peale tundide lõppu. P-,--a-----s--i tё -b---jё. P__ p___ m_____ t_ m_______ P-, p-s- m-s-m- t- m-a-o-ё- --------------------------- Po, pasi mёsimi tё mbarojё. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P-s a-s-d-------i nuk--u-d-tё pu--nt- -ё. P__ a_________ a_ n__ m___ t_ p______ m__ P-s a-s-d-n-i- a- n-k m-n- t- p-n-n-e m-. ----------------------------------------- Pas aksidentit ai nuk mund tё punonte mё. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P-s------- -unёn- -i -h----n--Amer--ё. P___ h____ p_____ a_ s____ n_ A_______ P-s- h-m-i p-n-n- a- s-k-i n- A-e-i-ё- -------------------------------------- Pasi humbi punёn, ai shkoi nё Amerikё. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Pa-- i-u n---me--k-,-- bё -----ur. P___ i__ n_ A_______ u b_ i p_____ P-s- i-u n- A-e-i-ё- u b- i p-s-r- ---------------------------------- Pasi iku nё Amerikё, u bё i pasur. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...