Vestmik

et Sidesõnad 1   »   tr Bağlaçlar 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [doksan dört]

Bağlaçlar 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Ya-m-r--u-a-a-kada- ---l-. Y_____ d_____ k____ b_____ Y-ğ-u- d-r-n- k-d-r b-k-e- -------------------------- Yağmur durana kadar bekle. 0
Oota kuni ma valmis olen. Be-----ır--l-na k-----bekl-. B__ h____ o____ k____ b_____ B-n h-z-r o-a-a k-d-r b-k-e- ---------------------------- Ben hazır olana kadar bekle. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. O g--- -------k---- be-le. O g___ g_____ k____ b_____ O g-r- g-l-n- k-d-r b-k-e- -------------------------- O geri gelene kadar bekle. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. S--l--ı- -ur--ana ---a- -ekl----u-. S_______ k_______ k____ b__________ S-ç-a-ı- k-r-y-n- k-d-r b-k-i-o-u-. ----------------------------------- Saçlarım kuruyana kadar bekliyorum. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Fi-- b-t-ne-k-d----ek---o---. F___ b_____ k____ b__________ F-l- b-t-n- k-d-r b-k-i-o-u-. ----------------------------- Film bitene kadar bekliyorum. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Iş-k yeş-l y----caya k-dar bek--y---m. I___ y____ y________ k____ b__________ I-ı- y-ş-l y-n-n-a-a k-d-r b-k-i-o-u-. -------------------------------------- Işık yeşil yanıncaya kadar bekliyorum. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Ne -ama- t---l- -i----r-u-? N_ z____ t_____ g__________ N- z-m-n t-t-l- g-d-y-r-u-? --------------------------- Ne zaman tatile gidiyorsun? 0
Veel enne suvevaheaga? Y-z-tatili---- -ah--ö--- -i? Y__ t_________ d___ ö___ m__ Y-z t-t-l-n-e- d-h- ö-c- m-? ---------------------------- Yaz tatilinden daha önce mi? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Evet- yaz----i-i --ş----dan---ha--nc-. E____ y__ t_____ b_________ d___ ö____ E-e-, y-z t-t-l- b-ş-a-a-a- d-h- ö-c-. -------------------------------------- Evet, yaz tatili başlamadan daha önce. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. K---başl-ma-a- ç----ı-on-r. K__ b_________ ç_____ o____ K-ş b-ş-a-a-a- ç-t-y- o-a-. --------------------------- Kış başlamadan çatıyı onar. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Masa-a -tur-a-----lle-ini---ka. M_____ o________ e_______ y____ M-s-y- o-u-m-d-n e-l-r-n- y-k-. ------------------------------- Masaya oturmadan ellerini yıka. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Dı---- -------n c-m- kapat. D_____ ç_______ c___ k_____ D-ş-r- ç-k-a-a- c-m- k-p-t- --------------------------- Dışarı çıkmadan camı kapat. 0
Millal sa koju tuled? Ev---- -am----e--cek-i-? E__ n_ z____ g__________ E-e n- z-m-n g-l-c-k-i-? ------------------------ Eve ne zaman geleceksin? 0
Peale tunde? Dersten----ra? D______ s_____ D-r-t-n s-n-a- -------------- Dersten sonra? 0
Jah, peale tundide lõppu. E-et, de----itt-k-e- -----. E____ d___ b________ s_____ E-e-, d-r- b-t-i-t-n s-n-a- --------------------------- Evet, ders bittikten sonra. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. O -erk-k) kaz---e--r-ikt-n--o---,-ar----çal-şam-d-. O (______ k___ g__________ s_____ a____ ç__________ O (-r-e-) k-z- g-ç-r-i-t-n s-n-a- a-t-k ç-l-ş-m-d-. --------------------------------------------------- O (erkek) kaza geçirdikten sonra, artık çalışamadı. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. O- ----e-) i-in- ka--e--ikt-----n--- A--ri-a’-a -i--i. O_ (______ i____ k___________ s_____ A_________ g_____ O- (-r-e-) i-i-i k-y-e-t-k-e- s-n-a- A-e-i-a-y- g-t-i- ------------------------------------------------------ O, (erkek) işini kaybettikten sonra, Amerika’ya gitti. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. O,--e---k- Ame--k-’---g-t-ik--n s-n-a-z--g-n-oldu. O_ (______ A_________ g________ s____ z_____ o____ O- (-r-e-) A-e-i-a-y- g-t-i-t-n s-n-a z-n-i- o-d-. -------------------------------------------------- O, (erkek) Amerika’ya gittikten sonra zengin oldu. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...