Vestmik

et Sidesõnad 1   »   cs Spojky 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devadesát čtyři]

Spojky 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P----j,-až-----tan--p-š--. P______ a_ p_______ p_____ P-č-e-, a- p-e-t-n- p-š-t- -------------------------- Počkej, až přestane pršet. 0
Oota kuni ma valmis olen. P--ke-,-a----du-hotov-/-ho--v-. P______ a_ b___ h____ / h______ P-č-e-, a- b-d- h-t-v / h-t-v-. ------------------------------- Počkej, až budu hotov / hotová. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P-čkej- a--přijde-z---k-. P______ a_ p_____ z______ P-č-e-, a- p-i-d- z-á-k-. ------------------------- Počkej, až přijde zpátky. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Č--á-, -ž -i usc--ou-vla-y. Č_____ a_ m_ u______ v_____ Č-k-m- a- m- u-c-n-u v-a-y- --------------------------- Čekám, až mi uschnou vlasy. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Č----,-až -en-fi-- ---n-í. Č_____ a_ t__ f___ s______ Č-k-m- a- t-n f-l- s-o-č-. -------------------------- Čekám, až ten film skončí. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Čekám,-až --d---- -em-f--- --le--. Č_____ a_ b___ n_ s_______ z______ Č-k-m- a- b-d- n- s-m-f-r- z-l-n-. ---------------------------------- Čekám, až bude na semaforu zelená. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Kdy-poj---- na d-vol--o-? K__ p______ n_ d_________ K-y p-j-d-š n- d-v-l-n-u- ------------------------- Kdy pojedeš na dovolenou? 0
Veel enne suvevaheaga? J-ště----- l-t-------á---i----? J____ p___ l______ p___________ J-š-ě p-e- l-t-í-i p-á-d-i-a-i- ------------------------------- Ještě před letními prázdninami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ano--j--t--než za-n-u --t-í prá---in-. A___ j____ n__ z_____ l____ p_________ A-o- j-š-ě n-ž z-č-o- l-t-í p-á-d-i-y- -------------------------------------- Ano, ještě než začnou letní prázdniny. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. O-r---tu -tř-chu, n-ž-zač---z---. O____ t_ s_______ n__ z____ z____ O-r-v t- s-ř-c-u- n-ž z-č-e z-m-. --------------------------------- Oprav tu střechu, než začne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. U-yj -i r--e--než -i-sedn-š ---st---. U___ s_ r____ n__ s_ s_____ k_ s_____ U-y- s- r-c-, n-ž s- s-d-e- k- s-o-u- ------------------------------------- Umyj si ruce, než si sedneš ke stolu. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Za-ř- o--o,-než p--d-š ve-. Z____ o____ n__ p_____ v___ Z-v-i o-n-, n-ž p-j-e- v-n- --------------------------- Zavři okno, než půjdeš ven. 0
Millal sa koju tuled? Kdy-př---eš -o--? K__ p______ d____ K-y p-i-d-š d-m-? ----------------- Kdy přijdeš domů? 0
Peale tunde? Po-v---o-ání? P_ v_________ P- v-u-o-á-í- ------------- Po vyučování? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ano,-p-t-- -o -k---í --u-ová--. A___ p____ c_ s_____ v_________ A-o- p-t-, c- s-o-č- v-u-o-á-í- ------------------------------- Ano, poté, co skončí vyučování. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P-té- c- se mu st----r--- už---m--l--r-----t. P____ c_ s_ m_ s___ ú____ u_ n_____ p________ P-t-, c- s- m- s-a- ú-a-, u- n-m-h- p-a-o-a-. --------------------------------------------- Poté, co se mu stal úraz, už nemohl pracovat. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P-té------ři-el o----ci, -----l do Am-ri-y. P____ c_ p_____ o p_____ o_____ d_ A_______ P-t-, c- p-i-e- o p-á-i- o-e-e- d- A-e-i-y- ------------------------------------------- Poté, co přišel o práci, odešel do Ameriky. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P-té- c- od-še--do-A-eri-----b-hat---. P____ c_ o_____ d_ A_______ z_________ P-t-, c- o-e-e- d- A-e-i-y- z-o-a-n-l- -------------------------------------- Poté, co odešel do Ameriky, zbohatnul. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...