Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sv Konjunktioner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittiofyra]

Konjunktioner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Vänt-,-t--ls de- -l-ta- ---n-. V_____ t____ d__ s_____ r_____ V-n-a- t-l-s d-t s-u-a- r-g-a- ------------------------------ Vänta, tills det slutar regna. 0
Oota kuni ma valmis olen. V--t-, till--ja- är---r-i-. V_____ t____ j__ ä_ f______ V-n-a- t-l-s j-g ä- f-r-i-. --------------------------- Vänta, tills jag är färdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Vän-a---i-l- h-n-kom-er ---l-aka. V_____ t____ h__ k_____ t________ V-n-a- t-l-s h-n k-m-e- t-l-b-k-. --------------------------------- Vänta, tills han kommer tillbaka. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J-- vä-tar ti-l--m-tt---r--r----r-. J__ v_____ t____ m___ h__ ä_ t_____ J-g v-n-a- t-l-s m-t- h-r ä- t-r-t- ----------------------------------- Jag väntar tills mitt hår är torrt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Jag ---ta--til----ilm-- -r sl-t. J__ v_____ t____ f_____ ä_ s____ J-g v-n-a- t-l-s f-l-e- ä- s-u-. -------------------------------- Jag väntar tills filmen är slut. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-g-vänt-r ti----t-af--l-use--bl---g-ö-t. J__ v_____ t____ t___________ b___ g_____ J-g v-n-a- t-l-s t-a-i-l-u-e- b-i- g-ö-t- ----------------------------------------- Jag väntar tills trafikljuset blir grönt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? När åker-d---å seme-ter? N__ å___ d_ p_ s________ N-r å-e- d- p- s-m-s-e-? ------------------------ När åker du på semester? 0
Veel enne suvevaheaga? Inna- ---mar---et? I____ s___________ I-n-n s-m-a-l-v-t- ------------------ Innan sommarlovet? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J---i-nan --mm---o-e- -ö-jar. J__ i____ s__________ b______ J-, i-n-n s-m-a-l-v-t b-r-a-. ----------------------------- Ja, innan sommarlovet börjar. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R--a-er- ta-e-- i--a- --nte-n--örja-. R_______ t_____ i____ v______ b______ R-p-r-r- t-k-t- i-n-n v-n-e-n b-r-a-. ------------------------------------- Reparera taket, innan vintern börjar. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Tv-tta hän-e---- -nna- -- --t--- --- --l-----d-. T_____ h________ i____ d_ s_____ d__ t___ b_____ T-ä-t- h-n-e-n-, i-n-n d- s-t-e- d-g t-l- b-r-s- ------------------------------------------------ Tvätta händerna, innan du sätter dig till bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Stän- f--stre-, ----n d------u-. S____ f________ i____ d_ g__ u__ S-ä-g f-n-t-e-, i-n-n d- g-r u-. -------------------------------- Stäng fönstret, innan du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N---ko-----du ---? N__ k_____ d_ h___ N-r k-m-e- d- h-m- ------------------ När kommer du hem? 0
Peale tunde? E---- -e----n-n? E____ l_________ E-t-r l-k-i-n-n- ---------------- Efter lektionen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja,-e-ter --t -t---e--i--en är -l-t. J__ e____ d__ a__ l________ ä_ s____ J-, e-t-r d-t a-t l-k-i-n-n ä- s-u-. ------------------------------------ Ja, efter det att lektionen är slut. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. E--er--ly---n- k-nd- -a--i-t--a--e-a -ä---e. E____ o_______ k____ h__ i___ a_____ l______ E-t-r o-y-k-n- k-n-e h-n i-t- a-b-t- l-n-r-. -------------------------------------------- Efter olyckan, kunde han inte arbeta längre. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. E---- -e---t- han f-rlo-a- --t--a-b-t----kte h-- t--l-A-e-ika. E____ d__ a__ h__ f_______ s___ a______ å___ h__ t___ A_______ E-t-r d-t a-t h-n f-r-o-a- s-t- a-b-t-, å-t- h-n t-l- A-e-i-a- -------------------------------------------------------------- Efter det att han förlorat sitt arbete, åkte han till Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Ef--r -e- att --n-å---t-ll A------,------ha- -ik. E____ d__ a__ h__ å__ t___ A_______ b___ h__ r___ E-t-r d-t a-t h-n å-t t-l- A-e-i-a- b-e- h-n r-k- ------------------------------------------------- Efter det att han åkt till Amerika, blev han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...