Vestmik

et Sidesõnad 1   »   nn Konjunksjonar 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittifire]

Konjunksjonar 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Vent -il -----ar ---t-a å------. V___ t__ d__ h__ s_____ å r_____ V-n- t-l d-t h-r s-u-t- å r-g-e- -------------------------------- Vent til det har slutta å regne. 0
Oota kuni ma valmis olen. Ven-------g--- ----i-. V___ t__ e_ e_ f______ V-n- t-l e- e- f-r-i-. ---------------------- Vent til eg er ferdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Ve-t--i- -a--k--m-att. V___ t__ h__ k___ a___ V-n- t-l h-n k-e- a-t- ---------------------- Vent til han kjem att. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. E- -e--ar--il-hå-et-m-t---r-t--t. E_ v_____ t__ h____ m___ e_ t____ E- v-n-a- t-l h-r-t m-t- e- t-r-. --------------------------------- Eg ventar til håret mitt er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Eg ven----ti- ---me- e- -er---. E_ v_____ t__ f_____ e_ f______ E- v-n-a- t-l f-l-e- e- f-r-i-. ------------------------------- Eg ventar til filmen er ferdig. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Eg -e-t-r--i- ly--t-e--g---t. E_ v_____ t__ l____ e_ g_____ E- v-n-a- t-l l-s-t e- g-ø-t- ----------------------------- Eg ventar til lyset er grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Når-r----- -u på -e---? N__ r_____ d_ p_ f_____ N-r r-i-e- d- p- f-r-e- ----------------------- Når reiser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? Før -u---ferien? F__ s___________ F-r s-m-r-e-i-n- ---------------- Før sumarferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J---før sum-rfer-en--e----e-. J__ f__ s__________ b________ J-, f-r s-m-r-e-i-n b-g-n-e-. ----------------------------- Ja, før sumarferien begynner. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R--a--- t-k-t-f---v--ter-n--je-. R______ t____ f__ v_______ k____ R-p-r-r t-k-t f-r v-n-e-e- k-e-. -------------------------------- Reparer taket før vinteren kjem. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Vask-he-d-ne f---du---t d----i- b-r--. V___ h______ f__ d_ s__ d__ t__ b_____ V-s- h-n-e-e f-r d- s-t d-g t-l b-r-s- -------------------------------------- Vask hendene før du set deg til bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. L-t -tt g-a--- fø-------- ut. L__ a__ g_____ f__ d_ g__ u__ L-t a-t g-a-e- f-r d- g-r u-. ----------------------------- Lat att glaset før du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N-r k-e--du h---? N__ k___ d_ h____ N-r k-e- d- h-i-? ----------------- Når kjem du heim? 0
Peale tunde? Et-e----ulen? E____ s______ E-t-r s-u-e-? ------------- Etter skulen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja,--tte- -- s-u--n e- -l---. J__ e____ a_ s_____ e_ s_____ J-, e-t-r a- s-u-e- e- s-u-t- ----------------------------- Ja, etter at skulen er slutt. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Ette--u--k----unn----- i---e--r---de-mei-. E____ u_____ k____ h__ i____ a______ m____ E-t-r u-u-k- k-n-e h-n i-k-e a-b-i-e m-i-. ------------------------------------------ Etter ulukka kunne han ikkje arbeide meir. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. E---r -an-m--ta---b---, re-ste---n-ti- A-e--k-. E____ h__ m____ j______ r_____ h__ t__ A_______ E-t-r h-n m-s-a j-b-e-, r-i-t- h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------- Etter han mista jobben, reiste han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. E-ter-han-r-i-t--ti- --er-k-- ---t h-n r-k. E____ h__ r_____ t__ A_______ v___ h__ r___ E-t-r h-n r-i-t- t-l A-e-i-a- v-r- h-n r-k- ------------------------------------------- Etter han reiste til Amerika, vart han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...