Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sl Vezniki 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [štiriindevetdeset]

Vezniki 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Po-a-a-, do-le- n- -r--eh--d--. P_______ d_____ n_ p______ d___ P-č-k-j- d-k-e- n- p-e-e-a d-ž- ------------------------------- Počakaj, dokler ne preneha dež. 0
Oota kuni ma valmis olen. P-čakaj,-d--l-- ---k---am. P_______ d_____ n_ k______ P-č-k-j- d-k-e- n- k-n-a-. -------------------------- Počakaj, dokler ne končam. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Poč-k-j,----l-- -e-n--vrne. P_______ d_____ s_ n_ v____ P-č-k-j- d-k-e- s- n- v-n-. --------------------------- Počakaj, dokler se ne vrne. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. P----am- -----r s--m--ne-p------o lasj-. P_______ d_____ s_ m_ n_ p_______ l_____ P-č-k-m- d-k-e- s- m- n- p-s-š-j- l-s-e- ---------------------------------------- Počakam, dokler se mi ne posušijo lasje. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Po-a--m,-dokler ----i----e k-n-a. P_______ d_____ s_ f___ n_ k_____ P-č-k-m- d-k-e- s- f-l- n- k-n-a- --------------------------------- Počakam, dokler se film ne konča. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. P--a-am,---kl----e---or ne--o-ze-en. P_______ d_____ s______ n_ b_ z_____ P-č-k-m- d-k-e- s-m-f-r n- b- z-l-n- ------------------------------------ Počakam, dokler semafor ne bo zelen. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-a--s- --pe-ješ na -o----? K___ s_ o_______ n_ d______ K-a- s- o-p-l-e- n- d-p-s-? --------------------------- Kdaj se odpelješ na dopust? 0
Veel enne suvevaheaga? Š------ -ole-n-m---očit--cami? Š_ p___ p________ p___________ Š- p-e- p-l-t-i-i p-č-t-i-a-i- ------------------------------ Še pred poletnimi počitnicami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-- še-p--d-n se-----ejo --letn- p---t-i-e. J__ š_ p_____ s_ z______ p______ p_________ J-, š- p-e-e- s- z-č-e-o p-l-t-e p-č-t-i-e- ------------------------------------------- Ja, še preden se začnejo poletne počitnice. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. P--r--i-s-r---,--r-de--s----čn---i--. P______ s______ p_____ s_ z____ z____ P-p-a-i s-r-h-, p-e-e- s- z-č-e z-m-. ------------------------------------- Popravi streho, preden se začne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Umij si--o--- pre----se----z--mi--. U___ s_ r____ p_____ s____ z_ m____ U-i- s- r-k-, p-e-e- s-d-š z- m-z-. ----------------------------------- Umij si roke, preden sedeš za mizo. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z-p-i-okno--p--den--reš ve-. Z____ o____ p_____ g___ v___ Z-p-i o-n-, p-e-e- g-e- v-n- ---------------------------- Zapri okno, preden greš ven. 0
Millal sa koju tuled? Kd-- pr-d----om-v? K___ p_____ d_____ K-a- p-i-e- d-m-v- ------------------ Kdaj prideš domov? 0
Peale tunde? Po-p----? P_ p_____ P- p-u-u- --------- Po pouku? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-- p-te--ko -o--onec -o-ka. J__ p____ k_ b_ k____ p_____ J-, p-t-m k- b- k-n-c p-u-a- ---------------------------- Ja, potem ko bo konec pouka. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P---m, -o--- m- -e----d--a---s----,-n------m---l -el-t-. P_____ k_ s_ m_ j_ z______ n_______ n_ v__ m____ d______ P-t-m- k- s- m- j- z-o-i-a n-s-e-a- n- v-č m-g-l d-l-t-. -------------------------------------------------------- Potem, ko se mu je zgodila nesreča, ni več mogel delati. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Pot-m,--o--- i-g-b-- d--o- j- o-še- --Am-r-ko. P_____ k_ j_ i______ d____ j_ o____ v A_______ P-t-m- k- j- i-g-b-l d-l-, j- o-š-l v A-e-i-o- ---------------------------------------------- Potem, ko je izgubil delo, je odšel v Ameriko. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Po--m---o-je-š-l v--m---ko- je------l b--a-. P_____ k_ j_ š__ v A_______ j_ p_____ b_____ P-t-m- k- j- š-l v A-e-i-o- j- p-s-a- b-g-t- -------------------------------------------- Potem, ko je šel v Ameriko, je postal bogat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...