Vestmik

et Sidesõnad 1   »   ro Conjuncţii 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nouăzeci şi patru]

Conjuncţii 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A-t--pt- pâ-ă-se--pr-şt- --oa-a. A_______ p___ s_ o______ p______ A-t-a-t- p-n- s- o-r-ş-e p-o-i-. -------------------------------- Aşteaptă până se opreşte ploaia. 0
Oota kuni ma valmis olen. Aş-e--t- --nă ---a-a. A_______ p___ e g____ A-t-a-t- p-n- e g-t-. --------------------- Aşteaptă până e gata. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. A-t---tă -ân------nto-r--. A_______ p___ s_ î________ A-t-a-t- p-n- s- î-t-a-c-. -------------------------- Aşteaptă până se întoarce. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Aşt--- -ân---- --- us--t p---l. A_____ p___ m_ s__ u____ p_____ A-t-p- p-n- m- s-a u-c-t p-r-l- ------------------------------- Aştept până mi s-a uscat părul. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. A-t--t până se--er-i-ă--ilm-l. A_____ p___ s_ t______ f______ A-t-p- p-n- s- t-r-i-ă f-l-u-. ------------------------------ Aştept până se termină filmul. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. A-------ână--e -ace-v-rde-la-s-m-for. A_____ p___ s_ f___ v____ l_ s_______ A-t-p- p-n- s- f-c- v-r-e l- s-m-f-r- ------------------------------------- Aştept până se face verde la semafor. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Câ-d--er-i -n---nced-u? C___ m____ î_ c________ C-n- m-r-i î- c-n-e-i-? ----------------------- Când mergi în concediu? 0
Veel enne suvevaheaga? Î-că----i--e--e-va--nţa-de -ară? Î___ î______ d_ v______ d_ v____ Î-c- î-a-n-e d- v-c-n-a d- v-r-? -------------------------------- Încă înainte de vacanţa de vară? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. D-----că-î-aint- -- î------ -a-a--- -e---ră. D__ î___ î______ s_ î______ v______ d_ v____ D-, î-c- î-a-n-e s- î-c-a-ă v-c-n-a d- v-r-. -------------------------------------------- Da, încă înainte să înceapă vacanţa de vară. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R----ă ac-pe--ş-- -n--n-- -ă--i-- ia---. R_____ a_________ î______ s_ v___ i_____ R-p-r- a-o-e-i-u- î-a-n-e s- v-n- i-r-a- ---------------------------------------- Repară acoperişul înainte să vină iarna. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. S-ală----p- mâ--i îna-n-- -- -e -şe-- l--mas-. S_______ p_ m____ î______ s_ t_ a____ l_ m____ S-a-ă-t- p- m-i-i î-a-n-e s- t- a-e-i l- m-s-. ---------------------------------------------- Spală-te pe mâini înainte să te aşezi la masă. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Înc-id------ul--n-int---ă-ieş-. Î______ g_____ î______ s_ i____ Î-c-i-e g-a-u- î-a-n-e s- i-ş-. ------------------------------- Închide geamul înainte să ieşi. 0
Millal sa koju tuled? Cân- vii a-as-? C___ v__ a_____ C-n- v-i a-a-ă- --------------- Când vii acasă? 0
Peale tunde? Du-------? D___ c____ D-p- c-r-? ---------- După curs? 0
Jah, peale tundide lõppu. D---d-pă -- -e te-mină-c--su-. D__ d___ c_ s_ t______ c______ D-, d-p- c- s- t-r-i-ă c-r-u-. ------------------------------ Da, după ce se termină cursul. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Dup- ce------t un -cci--n--nu --mai--ut-- l-cr-. D___ c_ a a___ u_ a_______ n_ a m__ p____ l_____ D-p- c- a a-u- u- a-c-d-n- n- a m-i p-t-t l-c-a- ------------------------------------------------ După ce a avut un accident nu a mai putut lucra. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. D--ă -- -i-a--ie---- -lu-ba-a---e-a- î- -m--i--. D___ c_ ş___ p______ s_____ a p_____ î_ A_______ D-p- c- ş--- p-e-d-t s-u-b- a p-e-a- î- A-e-i-a- ------------------------------------------------ După ce şi-a pierdut slujba a plecat în America. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. D--ă c- - ple--t-î- Am------s-a-î-b-g-ţi-. D___ c_ a p_____ î_ A______ s__ î_________ D-p- c- a p-e-a- î- A-e-i-a s-a î-b-g-ţ-t- ------------------------------------------ După ce a plecat în America s-a îmbogăţit. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...