Vestmik

et Sidesõnad 1   »   fi Konjunktioita 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [yhdeksänkymmentäneljä]

Konjunktioita 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Odo----u-n-- -ad--lak--a. O____ k_____ s___ l______ O-o-a k-n-e- s-d- l-k-a-. ------------------------- Odota kunnes sade lakkaa. 0
Oota kuni ma valmis olen. O-ota-k---e- o-en valmi-. O____ k_____ o___ v______ O-o-a k-n-e- o-e- v-l-i-. ------------------------- Odota kunnes olen valmis. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. O-o-a---nne----- -ulee--a--i-i-. O____ k_____ h__ t____ t________ O-o-a k-n-e- h-n t-l-e t-k-i-i-. -------------------------------- Odota kunnes hän tulee takaisin. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Odo--n kunn---h---s-ni -v---k-iv--. O_____ k_____ h_______ o___ k______ O-o-a- k-n-e- h-u-s-n- o-a- k-i-a-. ----------------------------------- Odotan kunnes hiukseni ovat kuivat. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Od-t-- kun-e- elo-uva -opp--. O_____ k_____ e______ l______ O-o-a- k-n-e- e-o-u-a l-p-u-. ----------------------------- Odotan kunnes elokuva loppuu. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Od-------nne- l---enne---o v--htu- ---reäks-. O_____ k_____ l___________ v______ v_________ O-o-a- k-n-e- l-i-e-n-v-l- v-i-t-u v-h-e-k-i- --------------------------------------------- Odotan kunnes liikennevalo vaihtuu vihreäksi. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Mi---i- l------lom--l-? M______ l_____ l_______ M-l-o-n l-h-e- l-m-l-e- ----------------------- Milloin lähdet lomalle? 0
Veel enne suvevaheaga? Vie-ä---ne---e--lo-a-? V____ e____ k_________ V-e-ä e-n-n k-s-l-m-a- ---------------------- Vielä ennen kesälomaa? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. K-l--,-v-----en-en --in -e--l--a--l---. K_____ v____ e____ k___ k_______ a_____ K-l-ä- v-e-ä e-n-n k-i- k-s-l-m- a-k-a- --------------------------------------- Kyllä, vielä ennen kuin kesäloma alkaa. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. K--j-a k-t--, e-ne----in--a--i tule-. K_____ k_____ e____ k___ t____ t_____ K-r-a- k-t-o- e-n-n k-i- t-l-i t-l-e- ------------------------------------- Korjaa katto, ennen kuin talvi tulee. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Pe---k-te-i----ne- --in--s--udut-p-y--ä-. P___ k______ e____ k___ i_______ p_______ P-s- k-t-s-, e-n-n k-i- i-t-u-u- p-y-ä-n- ----------------------------------------- Pese kätesi, ennen kuin istuudut pöytään. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. S-l-----k--- --n------- -e--- ulo-. S____ i_____ e____ k___ m____ u____ S-l-e i-k-n- e-n-n k-i- m-n-t u-o-. ----------------------------------- Sulje ikkuna ennen kuin menet ulos. 0
Millal sa koju tuled? M-lloin-tu----koti-n? M______ t____ k______ M-l-o-n t-l-t k-t-i-? --------------------- Milloin tulet kotiin? 0
Peale tunde? Op-tuks-n-j-l---n--? O________ j_________ O-e-u-s-n j-l-e-n-ö- -------------------- Opetuksen jälkeenkö? 0
Jah, peale tundide lõppu. Kyl----se---ä-keen--un-o-etus -n l--pu--t. K_____ s__ j______ k__ o_____ o_ l________ K-l-ä- s-n j-l-e-n k-n o-e-u- o- l-p-u-u-. ------------------------------------------ Kyllä, sen jälkeen kun opetus on loppunut. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. O--ett-muude--jä---en --n-ei-v-i--t--e--- t---ä. O____________ j______ h__ e_ v_____ t____ t_____ O-n-t-o-u-d-n j-l-e-n h-n e- v-i-u- t-h-ä t-i-ä- ------------------------------------------------ Onnettomuuden jälkeen hän ei voinut tehdä töitä. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. M--etet--ä-n------ä,-hä---u--ti----r--k-a-. M___________ t______ h__ m_____ A__________ M-n-t-t-y-ä- t-ö-s-, h-n m-u-t- A-e-i-k-a-. ------------------------------------------- Menetettyään työnsä, hän muutti Amerikkaan. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Men-y----A-e--k---n---ä--rika---i. M_______ A__________ h__ r________ M-n-y-ä- A-e-i-k-a-, h-n r-k-s-u-. ---------------------------------- Mentyään Amerikkaan, hän rikastui. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...