Когда ----де-ь-- --пу-к?
К____ т_ е____ в о______
К-г-а т- е-е-ь в о-п-с-?
------------------------
Когда ты едешь в отпуск? 0 K--da ty-ye---h- --ot--sk?K____ t_ y______ v o______K-g-a t- y-d-s-ʹ v o-p-s-?--------------------------Kogda ty yedeshʹ v otpusk?
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
По--е-того,---- -н--от---- р---т---он-п----л-в -----ку.
П____ т____ к__ о_ п______ р______ о_ п_____ в А_______
П-с-е т-г-, к-к о- п-т-р-л р-б-т-, о- п-е-а- в А-е-и-у-
-------------------------------------------------------
После того, как он потерял работу, он поехал в Америку. 0 Po--e togo,-k----- -o---ya- -a-otu,-on-p-y-kh-----Ame---u.P____ t____ k__ o_ p_______ r______ o_ p_______ v A_______P-s-e t-g-, k-k o- p-t-r-a- r-b-t-, o- p-y-k-a- v A-e-i-u-----------------------------------------------------------Posle togo, kak on poteryal rabotu, on poyekhal v Ameriku.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
После того, как он потерял работу, он поехал в Америку.
Posle togo, kak on poteryal rabotu, on poyekhal v Ameriku.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
П-сле т-г-----к -н п---е-ал в------ку, о- -а-бога-е-.
П____ т____ к__ о_ п_______ в А_______ о_ р__________
П-с-е т-г-, к-к о- п-р-е-а- в А-е-и-у- о- р-з-о-а-е-.
-----------------------------------------------------
После того, как он переехал в Америку, он разбогател. 0 Po-le -ogo,-kak on--er---khal - Am-r-ku- o--ra---g---l.P____ t____ k__ o_ p_________ v A_______ o_ r__________P-s-e t-g-, k-k o- p-r-y-k-a- v A-e-i-u- o- r-z-o-a-e-.-------------------------------------------------------Posle togo, kak on pereyekhal v Ameriku, on razbogatel.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
После того, как он переехал в Америку, он разбогател.
Posle togo, kak on pereyekhal v Ameriku, on razbogatel.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...