Vestmik

et Sidesõnad 1   »   lv Saikļi 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [deviņdesmit četri]

Saikļi 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Pa-a-d-, kamēr p-rs------et--. P_______ k____ p______ l______ P-g-i-i- k-m-r p-r-t-s l-e-u-. ------------------------------ Pagaidi, kamēr pārstās lietus. 0
Oota kuni ma valmis olen. P-ga--i, --mēr-es--a--i-šu. P_______ k____ e_ p________ P-g-i-i- k-m-r e- p-b-i-š-. --------------------------- Pagaidi, kamēr es pabeigšu. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P--a-----k--ēr -iņš--t--ks-at--kaļ. P_______ k____ v___ a_____ a_______ P-g-i-i- k-m-r v-ņ- a-n-k- a-p-k-ļ- ----------------------------------- Pagaidi, kamēr viņš atnāks atpakaļ. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. E--g--du----m-- ma---m-t- b-- sausi. E_ g_____ k____ m___ m___ b__ s_____ E- g-i-u- k-m-r m-n- m-t- b-s s-u-i- ------------------------------------ Es gaidu, kamēr mani mati būs sausi. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Es-ga-du, ---ēr b-i-si-s-f-l--. E_ g_____ k____ b_______ f_____ E- g-i-u- k-m-r b-i-s-e- f-l-a- ------------------------------- Es gaidu, kamēr beigsies filma. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Es --i--,-kamē- l-k--f------s --ļ- --is-a. E_ g_____ k____ l________ b__ z___ g______ E- g-i-u- k-m-r l-k-o-o-ā b-s z-ļ- g-i-m-. ------------------------------------------ Es gaidu, kamēr luksoforā būs zaļā gaisma. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-- tu-d-s--s-at---i-āju--? K__ t_ d_____ a____________ K-d t- d-s-e- a-v-ļ-n-j-m-? --------------------------- Kad tu dosies atvaļinājumā? 0
Veel enne suvevaheaga? Vēl p-r---v-s-ra---rīvd-en-m? V__ p____ v______ b__________ V-l p-r-s v-s-r-s b-ī-d-e-ā-? ----------------------------- Vēl pirms vasaras brīvdienām? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-- pirms--ē- -āk-s-va-a-----rī-dienas. J__ p____ v__ s____ v______ b__________ J-, p-r-s v-l s-k-s v-s-r-s b-ī-d-e-a-. --------------------------------------- Jā, pirms vēl sākas vasaras brīvdienas. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Sa---o--um-u,---rm---ākas--i---! S_____ j_____ p____ s____ z_____ S-l-b- j-m-u- p-r-s s-k-s z-e-a- -------------------------------- Salabo jumtu, pirms sākas ziema! 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. N---z-ā-r-------i--s-t-----i-s pi- ----a! N______ r_____ p____ t_ s_____ p__ g_____ N-m-z-ā r-k-s- p-r-s t- s-d-e- p-e g-l-a- ----------------------------------------- Nomazgā rokas, pirms tu sēdies pie galda! 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. A--v-r lo--,----m--tu-e--ār-! A_____ l____ p____ t_ e_ ā___ A-z-e- l-g-, p-r-s t- e- ā-ā- ----------------------------- Aizver logu, pirms tu ej ārā! 0
Millal sa koju tuled? K-- -u --c--ājā-? K__ t_ n__ m_____ K-d t- n-c m-j-s- ----------------- Kad tu nāc mājās? 0
Peale tunde? P-- --da-b--ā-? P__ n__________ P-c n-d-r-ī-ā-? --------------- Pēc nodarbībām? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-- -ad be--z-s-nod-----a-. J__ k__ b______ n__________ J-, k-d b-i-z-s n-d-r-ī-a-. --------------------------- Jā, kad beidzas nodarbības. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Pēc -e---m-s -------a--iņš-va-rs---v-rē---s---d-t. P__ n_______ g_______ v___ v____ n_______ s_______ P-c n-l-i-e- g-d-j-m- v-ņ- v-i-s n-v-r-j- s-r-d-t- -------------------------------------------------- Pēc nelaimes gadījuma viņš vairs nevarēja strādāt. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Pē- t-m--ka----ņ--zau-ēj- ----u, -i-- --vā- uz -m-riku. P__ t___ k__ v___ z______ d_____ v___ d____ u_ A_______ P-c t-m- k-d v-ņ- z-u-ē-a d-r-u- v-ņ- d-v-s u- A-e-i-u- ------------------------------------------------------- Pēc tam, kad viņš zaudēja darbu, viņš devās uz Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Pēc-t--- --d-viņš -ij--d--ie- -- A---ik----iņ- kļuva b-gā--. P__ t___ k__ v___ b___ d_____ u_ A_______ v___ k____ b______ P-c t-m- k-d v-ņ- b-j- d-v-e- u- A-e-i-u- v-ņ- k-u-a b-g-t-. ------------------------------------------------------------ Pēc tam, kad viņš bija devies uz Ameriku, viņš kļuva bagāts. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...