Vestmik

et Sidesõnad 1   »   hr Veznici 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devedeset i četiri]

Veznici 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Č-k-j--ok -iš- -- p-e-t-ne. Č____ d__ k___ n_ p________ Č-k-j d-k k-š- n- p-e-t-n-. --------------------------- Čekaj dok kiša ne prestane. 0
Oota kuni ma valmis olen. Čekaj--o- -e--ud-m--o-o-. Č____ d__ n_ b____ g_____ Č-k-j d-k n- b-d-m g-t-v- ------------------------- Čekaj dok ne budem gotov. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Č-k-j do--s- o---- vr--i. Č____ d__ s_ o_ n_ v_____ Č-k-j d-k s- o- n- v-a-i- ------------------------- Čekaj dok se on ne vrati. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Č-ka--dok -- s- ---- ne -su-i. Č____ d__ m_ s_ k___ n_ o_____ Č-k-m d-k m- s- k-s- n- o-u-i- ------------------------------ Čekam dok mi se kosa ne osuši. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Č-k-m d-k---lm n- z--r--. Č____ d__ f___ n_ z______ Č-k-m d-k f-l- n- z-v-š-. ------------------------- Čekam dok film ne završi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Č-k-m -o- n- b--- z-l--o sv-et-- n-----a--r-. Č____ d__ n_ b___ z_____ s______ n_ s________ Č-k-m d-k n- b-d- z-l-n- s-j-t-o n- s-m-f-r-. --------------------------------------------- Čekam dok ne bude zeleno svjetlo na semaforu. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K--a pu---e---a go-i-nj-----o-? K___ p______ n_ g_______ o_____ K-d- p-t-j-š n- g-d-š-j- o-m-r- ------------------------------- Kada putuješ na godišnji odmor? 0
Veel enne suvevaheaga? Još-----e l-----h pr-z--k-? J__ p____ l______ p________ J-š p-i-e l-e-n-h p-a-n-k-? --------------------------- Još prije ljetnih praznika? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Da, ----p-i-- -e-o-št------u-l-e-ni praz-ic-. D__ j__ p____ n___ š__ p____ l_____ p________ D-, j-š p-i-e n-g- š-o p-č-u l-e-n- p-a-n-c-. --------------------------------------------- Da, još prije nego što počnu ljetni praznici. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Po-r-v--k-o- --i-- -eg- što-d-đe z-ma. P______ k___ p____ n___ š__ d___ z____ P-p-a-i k-o- p-i-e n-g- š-o d-đ- z-m-. -------------------------------------- Popravi krov prije nego što dođe zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. O-------ke -r-j--n----št- sj-dn-- -- -tol. O____ r___ p____ n___ š__ s______ z_ s____ O-e-i r-k- p-i-e n-g- š-o s-e-n-š z- s-o-. ------------------------------------------ Operi ruke prije nego što sjedneš za stol. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Zatv-r---roz-r -r--e -eg---to-i----š. Z______ p_____ p____ n___ š__ i______ Z-t-o-i p-o-o- p-i-e n-g- š-o i-a-e-. ------------------------------------- Zatvori prozor prije nego što izađeš. 0
Millal sa koju tuled? K-d- ćeš-doć- k---? K___ ć__ d___ k____ K-d- ć-š d-ć- k-ć-? ------------------- Kada ćeš doći kući? 0
Peale tunde? P---ij- --s--v-? P______ n_______ P-s-i-e n-s-a-e- ---------------- Poslije nastave? 0
Jah, peale tundide lõppu. Da---ak-- št------a---z--rši. D__ n____ š__ n______ z______ D-, n-k-n š-o n-s-a-a z-v-š-. ----------------------------- Da, nakon što nastava završi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. N-kon š-- j---mao--e-re--, -------še -og---ra-it-. N____ š__ j_ i___ n_______ n___ v___ m____ r______ N-k-n š-o j- i-a- n-s-e-u- n-j- v-š- m-g-o r-d-t-. -------------------------------------------------- Nakon što je imao nesreću, nije više mogao raditi. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. N-k----t--je --gu----po-ao--o--šao-je-u A---i-u. N____ š__ j_ i______ p_____ o_____ j_ u A_______ N-k-n š-o j- i-g-b-o p-s-o- o-i-a- j- u A-e-i-u- ------------------------------------------------ Nakon što je izgubio posao, otišao je u Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Nak----t---- o-iš-o u-A-eriku, p---ao -e b----. N____ š__ j_ o_____ u A_______ p_____ j_ b_____ N-k-n š-o j- o-i-a- u A-e-i-u- p-s-a- j- b-g-t- ----------------------------------------------- Nakon što je otišao u Ameriku, postao je bogat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...