Vestmik

et Sidesõnad 1   »   ca Conjuncions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [noranta-quatre]

Conjuncions 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Es-er--f--s-q-e---i-- de--lo--e. Espera fins que deixi de ploure. E-p-r- f-n- q-e d-i-i d- p-o-r-. -------------------------------- Espera fins que deixi de ploure. 0
Oota kuni ma valmis olen. E--era -ins --- --o---c--i. Espera fins que (jo) acabi. E-p-r- f-n- q-e (-o- a-a-i- --------------------------- Espera fins que (jo) acabi. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Es-e-a f-ns -u- -e-l- -orni. Espera fins que (ell) torni. E-p-r- f-n- q-e (-l-) t-r-i- ---------------------------- Espera fins que (ell) torni. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Es---- ---s-qu- -e---ei-u-u-n --- --be---. Espero fins que se m’eixuguin els cabells. E-p-r- f-n- q-e s- m-e-x-g-i- e-s c-b-l-s- ------------------------------------------ Espero fins que se m’eixuguin els cabells. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Esp-r- ---s que ----i l- pel•líc--a. Espero fins que acabi la pel•lícula. E-p-r- f-n- q-e a-a-i l- p-l-l-c-l-. ------------------------------------ Espero fins que acabi la pel•lícula. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Es-e-o q-------o----erd-el semà--r. Espero que es posi verd el semàfor. E-p-r- q-e e- p-s- v-r- e- s-m-f-r- ----------------------------------- Espero que es posi verd el semàfor. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qu----e---v-s d------n--s? Quan te’n vas de vacances? Q-a- t-’- v-s d- v-c-n-e-? -------------------------- Quan te’n vas de vacances? 0
Veel enne suvevaheaga? Aba----e-l-- --c---es--’e-tiu? Abans de les vacances d’estiu? A-a-s d- l-s v-c-n-e- d-e-t-u- ------------------------------ Abans de les vacances d’estiu? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Sí, -b-ns -u- -om--c-n ----v-c---es--’es-i-. Sí, abans que comencin les vacances d’estiu. S-, a-a-s q-e c-m-n-i- l-s v-c-n-e- d-e-t-u- -------------------------------------------- Sí, abans que comencin les vacances d’estiu. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Repara el-te---t-a-an- --e--o----- -’h-----. Repara el teulat abans que comenci l’hivern. R-p-r- e- t-u-a- a-a-s q-e c-m-n-i l-h-v-r-. -------------------------------------------- Repara el teulat abans que comenci l’hivern. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Re---’- --s-ma-- ---n- de--e--- a t-u-a. Renta’t les mans abans de seure a taula. R-n-a-t l-s m-n- a-a-s d- s-u-e a t-u-a- ---------------------------------------- Renta’t les mans abans de seure a taula. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Tanca -a-fi-e-------a-- de sor-ir. Tanca la finestra abans de sortir. T-n-a l- f-n-s-r- a-a-s d- s-r-i-. ---------------------------------- Tanca la finestra abans de sortir. 0
Millal sa koju tuled? Q-a--v-ns --c-sa? Quan véns a casa? Q-a- v-n- a c-s-? ----------------- Quan véns a casa? 0
Peale tunde? De-pré--d- -a-class-? Després de la classe? D-s-r-s d- l- c-a-s-? --------------------- Després de la classe? 0
Jah, peale tundide lõppu. S-----s--és q-e-s---g- a----t--a-c-as--. Sí, després que s’hagi acabat la classe. S-, d-s-r-s q-e s-h-g- a-a-a- l- c-a-s-. ---------------------------------------- Sí, després que s’hagi acabat la classe. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. D----és d’h-v-r ---g----n---c--e--,-ja--o p-d-- tr-b-l-a-. Després d’haver tingut un accident, ja no podia treballar. D-s-r-s d-h-v-r t-n-u- u- a-c-d-n-, j- n- p-d-a t-e-a-l-r- ---------------------------------------------------------- Després d’haver tingut un accident, ja no podia treballar. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. D-sp--s--e -e---e-e- -----lo--de--r----l, s------ anar-a Amèri-a. Després de perdre el seu lloc de treball, se’n va anar a Amèrica. D-s-r-s d- p-r-r- e- s-u l-o- d- t-e-a-l- s-’- v- a-a- a A-è-i-a- ----------------------------------------------------------------- Després de perdre el seu lloc de treball, se’n va anar a Amèrica. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Despr-s -’ana- a-- ---ats-Unit-,-es-va --r----. Després d’anar als Estats Units, es va fer ric. D-s-r-s d-a-a- a-s E-t-t- U-i-s- e- v- f-r r-c- ----------------------------------------------- Després d’anar als Estats Units, es va fer ric. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...