Vestmik

et Sidesõnad 1   »   ca Conjuncions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [noranta-quatre]

Conjuncions 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. E-pera -in--qu-----xi -e ----r-. E_____ f___ q__ d____ d_ p______ E-p-r- f-n- q-e d-i-i d- p-o-r-. -------------------------------- Espera fins que deixi de ploure. 0
Oota kuni ma valmis olen. E--e-a---n- --e (-o-----b-. E_____ f___ q__ (___ a_____ E-p-r- f-n- q-e (-o- a-a-i- --------------------------- Espera fins que (jo) acabi. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. E-p--a---n- --e (---- -or-i. E_____ f___ q__ (____ t_____ E-p-r- f-n- q-e (-l-) t-r-i- ---------------------------- Espera fins que (ell) torni. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Espe-o-f-ns qu- se m-ei--gu-n -ls ca--l--. E_____ f___ q__ s_ m_________ e__ c_______ E-p-r- f-n- q-e s- m-e-x-g-i- e-s c-b-l-s- ------------------------------------------ Espero fins que se m’eixuguin els cabells. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. E-p----fins qu- a---i la pel•----la. E_____ f___ q__ a____ l_ p__________ E-p-r- f-n- q-e a-a-i l- p-l-l-c-l-. ------------------------------------ Espero fins que acabi la pel•lícula. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. E-p-ro -u---s p-si -----e- s---fo-. E_____ q__ e_ p___ v___ e_ s_______ E-p-r- q-e e- p-s- v-r- e- s-m-f-r- ----------------------------------- Espero que es posi verd el semàfor. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qu-- -e’- vas ---v-ca--e-? Q___ t___ v__ d_ v________ Q-a- t-’- v-s d- v-c-n-e-? -------------------------- Quan te’n vas de vacances? 0
Veel enne suvevaheaga? A-an---- --- v---n-es d’---iu? A____ d_ l__ v_______ d_______ A-a-s d- l-s v-c-n-e- d-e-t-u- ------------------------------ Abans de les vacances d’estiu? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. S-,-------q-e co-enc---les--acan-e- d-e-tiu. S__ a____ q__ c_______ l__ v_______ d_______ S-, a-a-s q-e c-m-n-i- l-s v-c-n-e- d-e-t-u- -------------------------------------------- Sí, abans que comencin les vacances d’estiu. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R-------- te---t ----s--------e--i l-hi-ern. R_____ e_ t_____ a____ q__ c______ l________ R-p-r- e- t-u-a- a-a-s q-e c-m-n-i l-h-v-r-. -------------------------------------------- Repara el teulat abans que comenci l’hivern. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. R-n--’t-le- -ans a------e-seu-e-a-t--l-. R______ l__ m___ a____ d_ s____ a t_____ R-n-a-t l-s m-n- a-a-s d- s-u-e a t-u-a- ---------------------------------------- Renta’t les mans abans de seure a taula. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Ta-ca-la-fi-----a--ba---d- s-r-i-. T____ l_ f_______ a____ d_ s______ T-n-a l- f-n-s-r- a-a-s d- s-r-i-. ---------------------------------- Tanca la finestra abans de sortir. 0
Millal sa koju tuled? Qu-- ---s-a-----? Q___ v___ a c____ Q-a- v-n- a c-s-? ----------------- Quan véns a casa? 0
Peale tunde? D--p--s--- la -la-se? D______ d_ l_ c______ D-s-r-s d- l- c-a-s-? --------------------- Després de la classe? 0
Jah, peale tundide lõppu. S---desp-és que s--a-i-ac---t la-cla--e. S__ d______ q__ s_____ a_____ l_ c______ S-, d-s-r-s q-e s-h-g- a-a-a- l- c-a-s-. ---------------------------------------- Sí, després que s’hagi acabat la classe. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. De-prés -’have---in-ut--n-a-c-d-n----- no ---ia-t-eba----. D______ d______ t_____ u_ a________ j_ n_ p____ t_________ D-s-r-s d-h-v-r t-n-u- u- a-c-d-n-, j- n- p-d-a t-e-a-l-r- ---------------------------------------------------------- Després d’haver tingut un accident, ja no podia treballar. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. D-----s-de-per-re-e- -eu-ll-- -e ----a-l,--e---v---n---a----r-ca. D______ d_ p_____ e_ s__ l___ d_ t_______ s___ v_ a___ a A_______ D-s-r-s d- p-r-r- e- s-u l-o- d- t-e-a-l- s-’- v- a-a- a A-è-i-a- ----------------------------------------------------------------- Després de perdre el seu lloc de treball, se’n va anar a Amèrica. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. De--r-s---an-r---- --ta-- U-i--, -s--- -er ri-. D______ d_____ a__ E_____ U_____ e_ v_ f__ r___ D-s-r-s d-a-a- a-s E-t-t- U-i-s- e- v- f-r r-c- ----------------------------------------------- Després d’anar als Estats Units, es va fer ric. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...