Vestmik

et Sidesõnad 1   »   kk Жалғаулықтар 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [тоқсан төрт]

94 [toqsan tört]

Жалғаулықтар 1

Jalğawlıqtar 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Ж-ң-ыр--о----а-ш-- --те-т-р. Ж_____ т__________ к___ т___ Ж-ң-ы- т-қ-а-а-ш-, к-т- т-р- ---------------------------- Жаңбыр тоқтағанша, күте тұр. 0
Ja-bı- toq-----------t----r. J_____ t__________ k___ t___ J-ñ-ı- t-q-a-a-ş-, k-t- t-r- ---------------------------- Jañbır toqtağanşa, küte tur.
Oota kuni ma valmis olen. М---д-йы----лған--, ---е-т-р. М__ д____ б________ к___ т___ М-н д-й-н б-л-а-ш-, к-т- т-р- ----------------------------- Мен дайын болғанша, күте тұр. 0
M-- d-y-- b--ğ-nş-- -ü-e ---. M__ d____ b________ k___ t___ M-n d-y-n b-l-a-ş-, k-t- t-r- ----------------------------- Men dayın bolğanşa, küte tur.
Oota kuni ta tagasi tuleb. О- -рал-анша--к-те--ұр. О_ о_________ к___ т___ О- о-а-ғ-н-а- к-т- т-р- ----------------------- Ол оралғанша, күте тұр. 0
Ol -ra--an-a- --te--u-. O_ o_________ k___ t___ O- o-a-ğ-n-a- k-t- t-r- ----------------------- Ol oralğanşa, küte tur.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. М-н,---ш---к--к-------үте---. М___ ш____ к________ к_______ М-н- ш-ш-м к-п-е-ш-, к-т-м-н- ----------------------------- Мен, шашым кепкенше, күтемін. 0
M----ş-ş---k--k--ş-,-kü--m--. M___ ş____ k________ k_______ M-n- ş-ş-m k-p-e-ş-, k-t-m-n- ----------------------------- Men, şaşım kepkenşe, kütemin.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Ме-, ---ь- а-қ-а-ғ-нша, кү-е---. М___ ф____ а___________ к_______ М-н- ф-л-м а-қ-а-ғ-н-а- к-т-м-н- -------------------------------- Мен, фильм аяқталғанша, күтемін. 0
M-n- ---m-a--qt-lğ-nşa-----emi-. M___ f___ a____________ k_______ M-n- f-l- a-a-t-l-a-ş-, k-t-m-n- -------------------------------- Men, fïlm ayaqtalğanşa, kütemin.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Мен---ас---жа----ш-- --те---. М___ ж____ ж________ к_______ М-н- ж-с-л ж-н-а-ш-, к-т-м-н- ----------------------------- Мен, жасыл жанғанша, күтемін. 0
Men,-j-----j-n-an-a--küt----. M___ j____ j________ k_______ M-n- j-s-l j-n-a-ş-, k-t-m-n- ----------------------------- Men, jasıl janğanşa, kütemin.
Millal sa puhkusele sõidad? С-н -ема-ыс-- -а--н б-ра---? С__ д________ қ____ б_______ С-н д-м-л-с-а қ-ш-н б-р-с-ң- ---------------------------- Сен демалысқа қашан барасың? 0
S-- -e---ı--a-q-ş-n--arası-? S__ d________ q____ b_______ S-n d-m-l-s-a q-ş-n b-r-s-ñ- ---------------------------- Sen demalısqa qaşan barasıñ?
Veel enne suvevaheaga? Ж---ы--е----с-а де-ін -е? Ж____ д________ д____ б__ Ж-з-ы д-м-л-с-а д-й-н б-? ------------------------- Жазғы демалысқа дейін бе? 0
Jaz-ı ---alısq- -eyin---? J____ d________ d____ b__ J-z-ı d-m-l-s-a d-y-n b-? ------------------------- Jazğı demalısqa deyin be?
Jah, enne suvevaheaja algust. Ия- ж-з-- д-ма-ыс---с--л-ан-а-дейін. И__ ж____ д______ б__________ д_____ И-, ж-з-ы д-м-л-с б-с-а-ғ-н-а д-й-н- ------------------------------------ Ия, жазғы демалыс басталғанға дейін. 0
Ï-a- --zğı-d-m--ıs ---ta--an-a--e---. Ï___ j____ d______ b__________ d_____ Ï-a- j-z-ı d-m-l-s b-s-a-ğ-n-a d-y-n- ------------------------------------- Ïya, jazğı demalıs bastalğanğa deyin.
Paranda katus enne, kui talv algab. Қ-с түс-е- -ұр--, ---ыр----өн--. Қ__ т_____ т_____ ш______ ж_____ Қ-с т-с-е- т-р-п- ш-т-р-ы ж-н-е- -------------------------------- Қыс түспей тұрып, шатырды жөнде. 0
Q-- t-sp-y-tu--p- şa----ı jö-de. Q__ t_____ t_____ ş______ j_____ Q-s t-s-e- t-r-p- ş-t-r-ı j-n-e- -------------------------------- Qıs tüspey turıp, şatırdı jönde.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Да-т-р-а-------р---а------- -ол--д- --. Д__________ о_____ а_______ қ______ ж__ Д-с-а-х-н-а о-ы-а- а-д-н-а- қ-л-ң-ы ж-. --------------------------------------- Дастарханға отырар алдында, қолыңды жу. 0
Das---x--ğ- ---rar -l--n------lı-dı-jw. D__________ o_____ a_______ q______ j__ D-s-a-x-n-a o-ı-a- a-d-n-a- q-l-ñ-ı j-. --------------------------------------- Dastarxanğa otırar aldında, qolıñdı jw.
Sulge aken enne, kui välja lähed. Үй-е-----а- -лды-д-- т--ез--і -ап. Ү____ ш____ а_______ т_______ ж___ Ү-д-н ш-ғ-р а-д-н-а- т-р-з-н- ж-п- ---------------------------------- Үйден шығар алдында, терезені жап. 0
Üy-----ığa--al-ınd-- -e---e-i-ja-. Ü____ ş____ a_______ t_______ j___ Ü-d-n ş-ğ-r a-d-n-a- t-r-z-n- j-p- ---------------------------------- Üyden şığar aldında, terezeni jap.
Millal sa koju tuled? С-н--й-- қа------л-сі-? С__ ү___ қ____ к_______ С-н ү-г- қ-ш-н к-л-с-ң- ----------------------- Сен үйге қашан келесің? 0
S-- -yg- ---a---e-es--? S__ ü___ q____ k_______ S-n ü-g- q-ş-n k-l-s-ñ- ----------------------- Sen üyge qaşan kelesiñ?
Peale tunde? Саба--ан--е--н-б-? С_______ к____ б__ С-б-қ-а- к-й-н б-? ------------------ Сабақтан кейін бе? 0
Sab-q-an k--i- be? S_______ k____ b__ S-b-q-a- k-y-n b-? ------------------ Sabaqtan keyin be?
Jah, peale tundide lõppu. И-, саб---б-т--н---ң. И__ с____ б_____ с___ И-, с-б-қ б-т-е- с-ң- --------------------- Ия, сабақ біткен соң. 0
Ï--, sab-- b-tke- s-ñ. Ï___ s____ b_____ s___ Ï-a- s-b-q b-t-e- s-ñ- ---------------------- Ïya, sabaq bitken soñ.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Оқыс-оқи-а--о---нн----ей-н, ол қ---ып --м-------- а-мады. О___ о____ б________ к_____ о_ қ_____ ж____ і____ а______ О-ы- о-и-а б-л-а-н-н к-й-н- о- қ-й-ы- ж-м-с і-т-й а-м-д-. --------------------------------------------------------- Оқыс оқиға болғаннан кейін, ол қайтып жұмыс істей алмады. 0
O--s-oqï-a b--ğa-n-- -e--n, ol----t-- --mı- -s--y a---dı. O___ o____ b________ k_____ o_ q_____ j____ i____ a______ O-ı- o-ï-a b-l-a-n-n k-y-n- o- q-y-ı- j-m-s i-t-y a-m-d-. --------------------------------------------------------- Oqıs oqïğa bolğannan keyin, ol qaytıp jumıs istey almadı.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Ж--ысын-н --ыр--ғ-н-ан-к-йі-, о- А-----аға ----п--алды. Ж________ а___________ к_____ о_ А________ к____ қ_____ Ж-м-с-н-н а-ы-ы-ғ-н-а- к-й-н- о- А-е-и-а-а к-т-п қ-л-ы- ------------------------------------------------------- Жұмысынан айырылғаннан кейін, ол Америкаға кетіп қалды. 0
J---------a-ırı-ğ-n--- ke--n- -----e-ïk-ğ- -e--p qal--. J________ a___________ k_____ o_ A________ k____ q_____ J-m-s-n-n a-ı-ı-ğ-n-a- k-y-n- o- A-e-ï-a-a k-t-p q-l-ı- ------------------------------------------------------- Jumısınan ayırılğannan keyin, ol Amerïkağa ketip qaldı.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. А---и--ғ--кет-е---н к-йі-, -- ба----к--т-. А________ к________ к_____ о_ б____ к_____ А-е-и-а-а к-т-е-н-н к-й-н- о- б-й-п к-т-і- ------------------------------------------ Америкаға кеткеннен кейін, ол байып кетті. 0
A-erï-a----e-k--n---keyi-, o- b-yıp k-tti. A________ k________ k_____ o_ b____ k_____ A-e-ï-a-a k-t-e-n-n k-y-n- o- b-y-p k-t-i- ------------------------------------------ Amerïkağa ketkennen keyin, ol bayıp ketti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...