Vestmik

et Sidesõnad 1   »   no Konjunksjoner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittifire]

Konjunksjoner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. V--t -i--d-t-h-r-slut--- å ---ne. V___ t__ d__ h__ s______ å r_____ V-n- t-l d-t h-r s-u-t-t å r-g-e- --------------------------------- Vent til det har sluttet å regne. 0
Oota kuni ma valmis olen. V-n----- j-g--- f-rdi-. V___ t__ j__ e_ f______ V-n- t-l j-g e- f-r-i-. ----------------------- Vent til jeg er ferdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. V-n--t-- --n -om------l-ake. V___ t__ h__ k_____ t_______ V-n- t-l h-n k-m-e- t-l-a-e- ---------------------------- Vent til han kommer tilbake. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J-g-ve--er-t-----ret -i-- e- -ørt. J__ v_____ t__ h____ m___ e_ t____ J-g v-n-e- t-l h-r-t m-t- e- t-r-. ---------------------------------- Jeg venter til håret mitt er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Je- ve---- ti--fi-men -- -v-r. J__ v_____ t__ f_____ e_ o____ J-g v-n-e- t-l f-l-e- e- o-e-. ------------------------------ Jeg venter til filmen er over. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-g ---te--til-l-se--er --ønt. J__ v_____ t__ l____ e_ g_____ J-g v-n-e- t-l l-s-t e- g-ø-t- ------------------------------ Jeg venter til lyset er grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Nå--re-ser-du p----ri-? N__ r_____ d_ p_ f_____ N-r r-i-e- d- p- f-r-e- ----------------------- Når reiser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? F-- -om-erf--i-n? F__ s____________ F-r s-m-e-f-r-e-? ----------------- Før sommerferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja,-f---s-mm-r-eri-n-b-gynn-r. J__ f__ s___________ b________ J-, f-r s-m-e-f-r-e- b-g-n-e-. ------------------------------ Ja, før sommerferien begynner. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Fik- -ak-t-før--i-t---- k--me-. F___ t____ f__ v_______ k______ F-k- t-k-t f-r v-n-e-e- k-m-e-. ------------------------------- Fiks taket før vinteren kommer. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. V-sk-h-nd--- før--u s--t-- d-- v-d -o-det. V___ h______ f__ d_ s_____ d__ v__ b______ V-s- h-n-e-e f-r d- s-t-e- d-g v-d b-r-e-. ------------------------------------------ Vask hendene før du setter deg ved bordet. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Lu-- vi-d-e----r -----r --. L___ v______ f__ d_ g__ u__ L-k- v-n-u-t f-r d- g-r u-. --------------------------- Lukk vinduet før du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N-r --m-er du----m? N__ k_____ d_ h____ N-r k-m-e- d- h-e-? ------------------- Når kommer du hjem? 0
Peale tunde? E-t-r ----r-i--in--n? E____ u______________ E-t-r u-d-r-i-n-n-e-? --------------------- Etter undervisningen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja, e--e--at u-d-r-----ng-n ---o---. J__ e____ a_ u_____________ e_ o____ J-, e-t-r a- u-d-r-i-n-n-e- e- o-e-. ------------------------------------ Ja, etter at undervisningen er over. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Et--- -----n ----- --tt----u--kk- kunn------i-k- jo--------e-. E____ a_ h__ h____ h___ e_ u_____ k____ h__ i___ j____ l______ E-t-r a- h-n h-d-e h-t- e- u-y-k- k-n-e h-n i-k- j-b-e l-n-e-. -------------------------------------------------------------- Etter at han hadde hatt en ulykke kunne han ikke jobbe lenger. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Etter -t h-n -a-de-m---et j-b---------an -i------i-a. E____ a_ h__ h____ m_____ j_____ d__ h__ t__ A_______ E-t-r a- h-n h-d-e m-s-e- j-b-e- d-o h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------------- Etter at han hadde mistet jobben dro han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Et--- at -an -a-de--r-tt-til-Am--ika-b-e -a--ri-. E____ a_ h__ h____ d____ t__ A______ b__ h__ r___ E-t-r a- h-n h-d-e d-a-t t-l A-e-i-a b-e h-n r-k- ------------------------------------------------- Etter at han hadde dratt til Amerika ble han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...