Vestmik

et Sidesõnad 1   »   da Konjunktioner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [fireoghalvfems]

Konjunktioner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Ve-t,--i--regn------d-r --. V____ t__ r_____ h_____ o__ V-n-, t-l r-g-e- h-l-e- o-. --------------------------- Vent, til regnen holder op. 0
Oota kuni ma valmis olen. V-nt--til---- e--f-r---. V____ t__ j__ e_ f______ V-n-, t-l j-g e- f-r-i-. ------------------------ Vent, til jeg er færdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. V-nt,-til-h-- ---m-- ---b---. V____ t__ h__ k_____ t_______ V-n-, t-l h-n k-m-e- t-l-a-e- ----------------------------- Vent, til han kommer tilbage. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J-----n---,-t-l---t hå--er --rt. J__ v______ t__ m__ h__ e_ t____ J-g v-n-e-, t-l m-t h-r e- t-r-. -------------------------------- Jeg venter, til mit hår er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Jeg--en--r,--i- fi--e- e------i. J__ v______ t__ f_____ e_ f_____ J-g v-n-e-, t-l f-l-e- e- f-r-i- -------------------------------- Jeg venter, til filmen er forbi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Je---e-t-r- -i---y--- skift-r t-l-g-øn-. J__ v______ t__ l____ s______ t__ g_____ J-g v-n-e-, t-l l-s-t s-i-t-r t-l g-ø-t- ---------------------------------------- Jeg venter, til lyset skifter til grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Hv-r--- rejse---u p- f-r-e? H______ r_____ d_ p_ f_____ H-o-n-r r-j-e- d- p- f-r-e- --------------------------- Hvornår rejser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? A--ere-e-fø- so-m----r--n? A_______ f__ s____________ A-l-r-d- f-r s-m-e-f-r-e-? -------------------------- Allerede før sommerferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja---ll-re-- -ø---o-m-r-e-i---be-y--er. J__ a_______ f__ s___________ b________ J-, a-l-r-d- f-r s-m-e-f-r-e- b-g-n-e-. --------------------------------------- Ja, allerede før sommerferien begynder. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Re-a-er-t----- fø- -in-er-n ----n--r. R______ t_____ f__ v_______ b________ R-p-r-r t-g-t- f-r v-n-e-e- b-g-n-e-. ------------------------------------- Reparer taget, før vinteren begynder. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. V-sk--i-- h--de-- f-- du sæt--r -i----l-b-rds. V___ d___ h______ f__ d_ s_____ d__ t__ b_____ V-s- d-n- h-n-e-, f-r d- s-t-e- d-g t-l b-r-s- ---------------------------------------------- Vask dine hænder, før du sætter dig til bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. L---vindue-, f-r -u -å- -d. L__ v_______ f__ d_ g__ u__ L-k v-n-u-t- f-r d- g-r u-. --------------------------- Luk vinduet, før du går ud. 0
Millal sa koju tuled? Hv-r-å--k-m-er-d- h--m? H______ k_____ d_ h____ H-o-n-r k-m-e- d- h-e-? ----------------------- Hvornår kommer du hjem? 0
Peale tunde? Ef--r--n-e-v----ng-n? E____ u______________ E-t-r u-d-r-i-n-n-e-? --------------------- Efter undervisningen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja--e-te- -n--rv--nin-e- e- -o--i. J__ e____ u_____________ e_ f_____ J-, e-t-r u-d-r-i-n-n-e- e- f-r-i- ---------------------------------- Ja, efter undervisningen er forbi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. E-t-r---n-----m-d i-e- -l-k-e- ---n- ----i----a--e-d--m---. E____ h__ v__ m__ i e_ u______ k____ h__ i___ a______ m____ E-t-r h-n v-r m-d i e- u-y-k-, k-n-e h-n i-k- a-b-j-e m-r-. ----------------------------------------------------------- Efter han var med i en ulykke, kunne han ikke arbejde mere. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. E-te---t -an -avde m---et-si--a-bej--- t-g---- -i----e-ik-. E____ a_ h__ h____ m_____ s__ a_______ t__ h__ t__ A_______ E-t-r a- h-n h-v-e m-s-e- s-t a-b-j-e- t-g h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------------------- Efter at han havde mistet sit arbejde, tog han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. E-te--at--an-v-r-r-js- til-Ame-ika- ---- --n--i-. E____ a_ h__ v__ r____ t__ A_______ b___ h__ r___ E-t-r a- h-n v-r r-j-t t-l A-e-i-a- b-e- h-n r-g- ------------------------------------------------- Efter at han var rejst til Amerika, blev han rig. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...