Vestmik

et Sidesõnad 1   »   da Konjunktioner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [fireoghalvfems]

Konjunktioner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. V-n-- til re-nen---lder -p. Vent, til regnen holder op. V-n-, t-l r-g-e- h-l-e- o-. --------------------------- Vent, til regnen holder op. 0
Oota kuni ma valmis olen. V--t- -il j-- -- færdi-. Vent, til jeg er færdig. V-n-, t-l j-g e- f-r-i-. ------------------------ Vent, til jeg er færdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Ve-t- t-l--an-k-m-er -il----. Vent, til han kommer tilbage. V-n-, t-l h-n k-m-e- t-l-a-e- ----------------------------- Vent, til han kommer tilbage. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Jeg -e--e-,-t-l --t ----er-tørt. Jeg venter, til mit hår er tørt. J-g v-n-e-, t-l m-t h-r e- t-r-. -------------------------------- Jeg venter, til mit hår er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Jeg--e-ter----l-f---en-er--orbi. Jeg venter, til filmen er forbi. J-g v-n-e-, t-l f-l-e- e- f-r-i- -------------------------------- Jeg venter, til filmen er forbi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J---ve--e-, --l lyset s-i---- ti--g-øn-. Jeg venter, til lyset skifter til grønt. J-g v-n-e-, t-l l-s-t s-i-t-r t-l g-ø-t- ---------------------------------------- Jeg venter, til lyset skifter til grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Hvor-år ---s-r d---å--eri-? Hvornår rejser du på ferie? H-o-n-r r-j-e- d- p- f-r-e- --------------------------- Hvornår rejser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? Alle--de-----s-mm---er-e-? Allerede før sommerferien? A-l-r-d- f-r s-m-e-f-r-e-? -------------------------- Allerede før sommerferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja,--lle-e-e -ør -omme-f----n-be--n--r. Ja, allerede før sommerferien begynder. J-, a-l-r-d- f-r s-m-e-f-r-e- b-g-n-e-. --------------------------------------- Ja, allerede før sommerferien begynder. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Re-ar-- -a--t, -ør-vi-t-ren---g-nd-r. Reparer taget, før vinteren begynder. R-p-r-r t-g-t- f-r v-n-e-e- b-g-n-e-. ------------------------------------- Reparer taget, før vinteren begynder. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. V-s--di-e----d-r, --r d- s----- d-----l-b-r--. Vask dine hænder, før du sætter dig til bords. V-s- d-n- h-n-e-, f-r d- s-t-e- d-g t-l b-r-s- ---------------------------------------------- Vask dine hænder, før du sætter dig til bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. L-- v-nd-et- -ø- du --r u-. Luk vinduet, før du går ud. L-k v-n-u-t- f-r d- g-r u-. --------------------------- Luk vinduet, før du går ud. 0
Millal sa koju tuled? Hvo--år-k-mm-- du-h-e-? Hvornår kommer du hjem? H-o-n-r k-m-e- d- h-e-? ----------------------- Hvornår kommer du hjem? 0
Peale tunde? E--er-un--r-i-ni-gen? Efter undervisningen? E-t-r u-d-r-i-n-n-e-? --------------------- Efter undervisningen? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-,-ef-er--nder-i--i---n-er -----. Ja, efter undervisningen er forbi. J-, e-t-r u-d-r-i-n-n-e- e- f-r-i- ---------------------------------- Ja, efter undervisningen er forbi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. E-ter-han-va- med - -- --y-------nn- -----kke a-b-j-e--er-. Efter han var med i en ulykke, kunne han ikke arbejde mere. E-t-r h-n v-r m-d i e- u-y-k-, k-n-e h-n i-k- a-b-j-e m-r-. ----------------------------------------------------------- Efter han var med i en ulykke, kunne han ikke arbejde mere. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Ef--- -------hav-e m-ste--sit -r-e---- tog--an---l --e-ik-. Efter at han havde mistet sit arbejde, tog han til Amerika. E-t-r a- h-n h-v-e m-s-e- s-t a-b-j-e- t-g h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------------------- Efter at han havde mistet sit arbejde, tog han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. E-t-- a- h-n v-r re--t--il A--ri-a--b--v han r--. Efter at han var rejst til Amerika, blev han rig. E-t-r a- h-n v-r r-j-t t-l A-e-i-a- b-e- h-n r-g- ------------------------------------------------- Efter at han var rejst til Amerika, blev han rig. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...