Vestmik

et Sidesõnad 1   »   fr Conjonctions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [quatre-vingt-quatorze]

Conjonctions 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A--e-ds--ue-la--l-i- ce-s-. A______ q__ l_ p____ c_____ A-t-n-s q-e l- p-u-e c-s-e- --------------------------- Attends que la pluie cesse. 0
Oota kuni ma valmis olen. At---d--que-j- ---m-n-. A______ q__ j_ t_______ A-t-n-s q-e j- t-r-i-e- ----------------------- Attends que je termine. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Atte--s --’-l -e----ne. A______ q____ r________ A-t-n-s q-’-l r-v-e-n-. ----------------------- Attends qu’il revienne. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J-a-t-n-- -u----- -h-veux sè--e--. J________ q__ m__ c______ s_______ J-a-t-n-s q-e m-s c-e-e-x s-c-e-t- ---------------------------------- J’attends que mes cheveux sèchent. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. J’----------------il- soit -in-. J________ q__ l_ f___ s___ f____ J-a-t-n-s q-e l- f-l- s-i- f-n-. -------------------------------- J’attends que le film soit fini. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-at----s---e -es---u--s------a- ve-t. J________ q__ l__ f___ s_____ a_ v____ J-a-t-n-s q-e l-s f-u- s-i-n- a- v-r-. -------------------------------------- J’attends que les feux soient au vert. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qu-n-------t--en---ng- ? Q____ p______ e_ c____ ? Q-a-d p-r---u e- c-n-é ? ------------------------ Quand pars-tu en congé ? 0
Veel enne suvevaheaga? Ava-- l-s--a---c-- -’--é-? A____ l__ v_______ d____ ? A-a-t l-s v-c-n-e- d-é-é ? -------------------------- Avant les vacances d’été ? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. O--- --a-t -ue-les-v-canc-s-d’-té------mmen-en-. O___ a____ q__ l__ v_______ d____ n_ c__________ O-i- a-a-t q-e l-s v-c-n-e- d-é-é n- c-m-e-c-n-. ------------------------------------------------ Oui, avant que les vacances d’été ne commencent. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R---r---e to-t-av----qu- -’hi-er-n--c--m--c-. R_____ l_ t___ a____ q__ l______ n_ c________ R-p-r- l- t-i- a-a-t q-e l-h-v-r n- c-m-e-c-. --------------------------------------------- Répare le toit avant que l’hiver ne commence. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. L-ve -e- --i-s---a-- -e-t-a--eo-r ---ab-e. L___ t__ m____ a____ d_ t________ à t_____ L-v- t-s m-i-s a-a-t d- t-a-s-o-r à t-b-e- ------------------------------------------ Lave tes mains avant de t’asseoir à table. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. F--me -- fe-être---an---e-s----r. F____ l_ f______ a____ d_ s______ F-r-e l- f-n-t-e a-a-t d- s-r-i-. --------------------------------- Ferme la fenêtre avant de sortir. 0
Millal sa koju tuled? Q-an--vi-ns-t- à----m----n ? Q____ v_______ à l_ m_____ ? Q-a-d v-e-s-t- à l- m-i-o- ? ---------------------------- Quand viens-tu à la maison ? 0
Peale tunde? Ap-ès-le c-urs ? A____ l_ c____ ? A-r-s l- c-u-s ? ---------------- Après le cours ? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ou-- ----- -ue-le-co--s e-t--ermi--. O___ a____ q__ l_ c____ e__ t_______ O-i- a-r-s q-e l- c-u-s e-t t-r-i-é- ------------------------------------ Oui, après que le cours est terminé. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. A-r-s --oi-----u- --c-d--t---l n- -o-v-it----s t---ail--r. A____ a____ e_ u_ a________ i_ n_ p______ p___ t__________ A-r-s a-o-r e- u- a-c-d-n-, i- n- p-u-a-t p-u- t-a-a-l-e-. ---------------------------------------------------------- Après avoir eu un accident, il ne pouvait plus travailler. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Aprè--a-o-r pe-d- -o---rava----il est --lé--n -m---qu-. A____ a____ p____ s__ t_______ i_ e__ a___ e_ A________ A-r-s a-o-r p-r-u s-n t-a-a-l- i- e-t a-l- e- A-é-i-u-. ------------------------------------------------------- Après avoir perdu son travail, il est allé en Amérique. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Ap-ès -tre-allé-en---é-i-u-,-il---- deve-u---ch-. A____ ê___ a___ e_ A________ i_ e__ d_____ r_____ A-r-s ê-r- a-l- e- A-é-i-u-, i- e-t d-v-n- r-c-e- ------------------------------------------------- Après être allé en Amérique, il est devenu riche. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...