Vestmik

et Minevik 3   »   am ያለፈው ውጥረት 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ሰማንያ ሶስት]

83 [semaniya sositi]

ያለፈው ውጥረት 3

halafī gīzē 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
helistama መ--ል መ___ መ-ወ- ---- መደወል 0
mede-eli m_______ m-d-w-l- -------- medeweli
Ma helistasin. እ--ደወ-ኩኝ። እ_ ደ_____ እ- ደ-ል-ኝ- --------- እኔ ደወልኩኝ። 0
i---d-weli---y-. i__ d___________ i-ē d-w-l-k-n-i- ---------------- inē dewelikunyi.
Ma olin terve selle aja telefonil. ሰዓ---በሙ----ልኩ-። ሰ___ በ__ ደ_____ ሰ-ቱ- በ-ሉ ደ-ል-ኝ- --------------- ሰዓቱን በሙሉ ደወልኩኝ። 0
s-‘-t-n- bem-lu dewe----ny-. s_______ b_____ d___________ s-‘-t-n- b-m-l- d-w-l-k-n-i- ---------------------------- se‘atuni bemulu dewelikunyi.
küsima መጠ-ቅ መ___ መ-የ- ---- መጠየቅ 0
met’-yek-i m_________ m-t-e-e-’- ---------- met’eyek’i
Ma küsisin. እኔ-ጠ--ኝ እ_ ጠ___ እ- ጠ-ኩ- ------- እኔ ጠየኩኝ 0
i-ē----y-k--yi i__ t_________ i-ē t-e-e-u-y- -------------- inē t’eyekunyi
Ma olen alati küsinud. እ--ሁ-----ኝ እ_ ሁ_ ጠ___ እ- ሁ- ጠ-ኩ- ---------- እኔ ሁሌ ጠየኩኝ 0
in----l-----y-k-n-i i__ h___ t_________ i-ē h-l- t-e-e-u-y- ------------------- inē hulē t’eyekunyi
jutustama መ-ረክ መ___ መ-ረ- ---- መተረክ 0
m---re-i m_______ m-t-r-k- -------- metereki
Ma jutustasin. እ- --ኩኝ እ_ ተ___ እ- ተ-ኩ- ------- እኔ ተረኩኝ 0
i---t----u--i i__ t________ i-ē t-r-k-n-i ------------- inē terekunyi
Ma jutustasin terve loo ära. ታሪኩን-በሙ--ተ--ኝ። ታ___ በ__ ተ____ ታ-ኩ- በ-ሉ ተ-ኩ-። -------------- ታሪኩን በሙሉ ተረኩኝ። 0
tar-ku-i be--lu---r-k--yi. t_______ b_____ t_________ t-r-k-n- b-m-l- t-r-k-n-i- -------------------------- tarīkuni bemulu terekunyi.
õppima መ-ር መ__ መ-ር --- መማር 0
m--a-i m_____ m-m-r- ------ memari
Ma õppisin. እ- -ማር-ኝ እ_ ተ____ እ- ተ-ር-ኝ -------- እኔ ተማርኩኝ 0
inē-t--a--k-n-i i__ t__________ i-ē t-m-r-k-n-i --------------- inē temarikunyi
Ma õppisin terve õhtu. ምሽ-- -----ማ---። ም___ በ__ ተ_____ ም-ቱ- በ-ሉ ተ-ር-ኝ- --------------- ምሽቱን በሙሉ ተማርኩኝ። 0
mishi-u-----mu-u-temar---n-i. m________ b_____ t___________ m-s-i-u-i b-m-l- t-m-r-k-n-i- ----------------------------- mishituni bemulu temarikunyi.
töötama መ-ራት መ___ መ-ራ- ---- መስራት 0
mesi-ati m_______ m-s-r-t- -------- mesirati
Ma töötasin. እ---- -ራ-። እ_ ስ_ ሰ___ እ- ስ- ሰ-ው- ---------- እኔ ስራ ሰራው። 0
i-ē s-----e--wi. i__ s___ s______ i-ē s-r- s-r-w-. ---------------- inē sira serawi.
Ma töötasin terve päeva. እኔ-ቀኑን------ው። እ_ ቀ__ ሙ_ ሰ___ እ- ቀ-ን ሙ- ሰ-ው- -------------- እኔ ቀኑን ሙሉ ሰራው። 0
in- k-e---i m--u-s-ra-i. i__ k______ m___ s______ i-ē k-e-u-i m-l- s-r-w-. ------------------------ inē k’enuni mulu serawi.
sööma መ-ገብ- ---ት መ____ መ___ መ-ገ-/ መ-ላ- ---------- መመገብ/ መብላት 0
m-m--e-i/-m-b-l--i m________ m_______ m-m-g-b-/ m-b-l-t- ------------------ memegebi/ mebilati
Ma sõin. እ- ተ-ገብኩ-/-በ-ሁ-። እ_ ተ______ በ____ እ- ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ---------------- እኔ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
i----em-gebik-n--/-b-lahu---. i__ t_____________ b_________ i-ē t-m-g-b-k-n-i- b-l-h-n-i- ----------------------------- inē temegebikunyi/ belahunyi.
Ma sõin kogu toidu ära. እ- -ግቡን--ሙሉ----ብኩ---በ-ሁኝ። እ_ ም___ በ__ ተ______ በ____ እ- ም-ቡ- በ-ሉ ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ------------------------- እኔ ምግቡን በሙሉ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
inē-m-g-bu-i ----lu-t---g-b---n--/ b----u---. i__ m_______ b_____ t_____________ b_________ i-ē m-g-b-n- b-m-l- t-m-g-b-k-n-i- b-l-h-n-i- --------------------------------------------- inē migibuni bemulu temegebikunyi/ belahunyi.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!