Vestmik

et Diskoteegis   »   am በ <ግሬስ> ውስጥ

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [አርባ ስድስት]

46 [āriba sidisiti]

በ <ግሬስ> ውስጥ

[bedanisi bēti wisit’i]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? ይ- ወ-በ------? ይ_ ወ___ ተ____ ይ- ወ-በ- ተ-ዛ-? ------------- ይሄ ወንበር ተይዛል? 0
yi----en--eri teyi---i? y___ w_______ t________ y-h- w-n-b-r- t-y-z-l-? ----------------------- yihē weniberi teyizali?
Kas ma võin teiega istuda? ከእርስ- ጋር መ-መጥ -ችላ--? ከ____ ጋ_ መ___ እ_____ ከ-ር-ዎ ጋ- መ-መ- እ-ላ-ው- -------------------- ከእርስዎ ጋር መቀመጥ እችላለው? 0
k-’i--si----ar---ek---et’--i----ale--? k_________ g___ m_________ i__________ k-’-r-s-w- g-r- m-k-e-e-’- i-h-l-l-w-? -------------------------------------- ke’irisiwo gari mek’emet’i ichilalewi?
Meeleldi. በርግጠ--ት በ______ በ-ግ-ኝ-ት ------- በርግጠኝነት 0
ber-g-t------eti b_______________ b-r-g-t-e-y-n-t- ---------------- berigit’enyineti
Kuidas teile muusika meeldib? ሙ-ቃውን----ት አ---？ ሙ____ እ___ አ____ ሙ-ቃ-ን እ-ዴ- አ-ኙ-？ ---------------- ሙዚቃውን እንዴት አገኙት？ 0
m--īk-a-i-i-i------ -g------？ m__________ i______ ā________ m-z-k-a-i-i i-i-ē-i ā-e-y-t-？ ----------------------------- muzīk’awini inidēti āgenyuti？
Veidi valju. ትን----። ት__ ጮ__ ት-ሽ ጮ-። ------- ትንሽ ጮከ። 0
t-n---- -h’ok-. t______ c______ t-n-s-i c-’-k-. --------------- tinishi ch’oke.
Kuid bänd mängib päris hästi. ግን ባ-ዱ -ሩ-ይጫ-ታል። ግ_ ባ__ ጥ_ ይ_____ ግ- ባ-ዱ ጥ- ይ-ወ-ል- ---------------- ግን ባንዱ ጥሩ ይጫወታል። 0
gini-ban--- t--r- y-c-’a-e--li. g___ b_____ t____ y____________ g-n- b-n-d- t-i-u y-c-’-w-t-l-. ------------------------------- gini banidu t’iru yich’awetali.
Kas te käite tihti siin? ቶ- ---እ-ህ ይመጣሉ? ቶ_ ቶ_ እ__ ይ____ ቶ- ቶ- እ-ህ ይ-ጣ-? --------------- ቶሎ ቶሎ እዚህ ይመጣሉ? 0
t-----o-o -z------me-’alu? t___ t___ i____ y_________ t-l- t-l- i-ī-i y-m-t-a-u- -------------------------- tolo tolo izīhi yimet’alu?
Ei, see on esimene kord. አ-- ይሄ-ለ--መ-ያ -- --። አ__ ይ_ ለ_____ ጊ_ ነ__ አ-ይ ይ- ለ-ጀ-ሪ- ጊ- ነ-። -------------------- አያይ ይሄ ለመጀመሪያ ጊዜ ነው። 0
āya-i-yi-ē--e-e--mer-ya -īz- ---i. ā____ y___ l___________ g___ n____ ā-a-i y-h- l-m-j-m-r-y- g-z- n-w-. ---------------------------------- āyayi yihē lemejemerīya gīzē newi.
Ma ei ole kunagi siin käinud. ከ-- --- እ-ህ-መ---አላው--። ከ__ በ__ እ__ መ__ አ_____ ከ-ህ በ-ት እ-ህ መ-ቼ አ-ው-ም- ---------------------- ከዚህ በፊት እዚህ መጥቼ አላውቅም። 0
k----- -e---i ---hi-m--’ic----l-wi-’--i. k_____ b_____ i____ m_______ ā__________ k-z-h- b-f-t- i-ī-i m-t-i-h- ā-a-i-’-m-. ---------------------------------------- kezīhi befīti izīhi met’ichē ālawik’imi.
Kas te tantsite? መ-ነ--ይ-ልጋሉ? መ___ ይ_____ መ-ነ- ይ-ል-ሉ- ----------- መደነስ ይፈልጋሉ? 0
m-d------yi-----a--? m_______ y__________ m-d-n-s- y-f-l-g-l-? -------------------- medenesi yifeligalu?
Hiljem võib-olla. ድን-----በ-ላ ድ___ ወ____ ድ-ገ- ወ-በ-ላ ---------- ድንገት ወደበኋላ 0
di--g-ti --d-----w-la d_______ w__________ d-n-g-t- w-d-b-h-w-l- --------------------- dinigeti wedebeḫwala
Ma ei oska eriti hästi tantsida. ዳን--ጎበዝ-አይደለሁ-። ዳ__ ጎ__ አ______ ዳ-ስ ጎ-ዝ አ-ደ-ሁ-። --------------- ዳንስ ጎበዝ አይደለሁም። 0
da-i-- ----zi āy--e-e--mi. d_____ g_____ ā___________ d-n-s- g-b-z- ā-i-e-e-u-i- -------------------------- danisi gobezi āyidelehumi.
See on väga lihtne. በ-ም ቀ-- ነው ። በ__ ቀ__ ነ_ ። በ-ም ቀ-ል ነ- ። ------------ በጣም ቀላል ነው ። 0
be--a-----el--i-ne-- . b______ k______ n___ . b-t-a-i k-e-a-i n-w- . ---------------------- bet’ami k’elali newi .
Ma näitan teile. እኔ አሳዮ-ለ-። እ_ አ______ እ- አ-ዮ-ለ-። ---------- እኔ አሳዮታለው። 0
inē ās---tale--. i__ ā___________ i-ē ā-a-o-a-e-i- ---------------- inē āsayotalewi.
Ei, parem mõni teine kord. አ-ይ - ሌላ-ጊዜ ይሻለኛ-። አ__ ፤ ሌ_ ጊ_ ይ_____ አ-ይ ፤ ሌ- ጊ- ይ-ለ-ል- ------------------ አያይ ፤ ሌላ ጊዜ ይሻለኛል። 0
ā--yi-; l--- gī-ē y------n--l-. ā____ ; l___ g___ y____________ ā-a-i ; l-l- g-z- y-s-a-e-y-l-. ------------------------------- āyayi ; lēla gīzē yishalenyali.
Ootate te kedagi? ሰው-እየ--ቁ ነ-? ሰ_ እ____ ነ__ ሰ- እ-ጠ-ቁ ነ-? ------------ ሰው እየጠበቁ ነው? 0
s----i--t-ebe--u --wi? s___ i__________ n____ s-w- i-e-’-b-k-u n-w-? ---------------------- sewi iyet’ebek’u newi?
Jah, oma poiss-sõpra. አዎ ---ን------ን አ_ ፤ ወ__ ጋ____ አ- ፤ ወ-ድ ጋ-ኛ-ን -------------- አዎ ፤ ወንድ ጋደኛዬን 0
ā-o ;-w-n--- g-deny--ēni ā__ ; w_____ g__________ ā-o ; w-n-d- g-d-n-a-ē-i ------------------------ āwo ; wenidi gadenyayēni
Sealt tagant ta tulebki! ይ----- ከኋ-። ይ__ መ_ ከ___ ይ-ው መ- ከ-ላ- ----------- ይሄው መጣ ከኋላ። 0
y--ē---met-a -e----l-. y_____ m____ k_______ y-h-w- m-t-a k-h-w-l-. ---------------------- yihēwi met’a keḫwala.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + amhaari (1-100) MP3 amhaari (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!