Vestmik

et midagi soovima   »   am የሆነ ነገር ለመወዳደር

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [ሰባ]

70 [seba]

የሆነ ነገር ለመወዳደር

[mewidedi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ማ-- ---ጋሉ? ማጨስ ይፈልጋሉ? ማ-ስ ይ-ል-ሉ- ---------- ማጨስ ይፈልጋሉ? 0
m-ch---i--i--li-alu? mach’esi yifeligalu? m-c-’-s- y-f-l-g-l-? -------------------- mach’esi yifeligalu?
Kas te sooviksite tantsida? መ-ነስ-ይ-ልጋሉ? መደነስ ይፈልጋሉ? መ-ነ- ይ-ል-ሉ- ----------- መደነስ ይፈልጋሉ? 0
me--nes- -i--li--l-? medenesi yifeligalu? m-d-n-s- y-f-l-g-l-? -------------------- medenesi yifeligalu?
Kas te sooviksite jalutama minna? የእግ--ጉዞ--ድረ---ፈል--? የእግር ጉዞ ማድረግ ይፈልጋሉ? የ-ግ- ጉ- ማ-ረ- ይ-ል-ሉ- ------------------- የእግር ጉዞ ማድረግ ይፈልጋሉ? 0
y-’-gi-i-guz---adi-e-i--i-------u? ye’igiri guzo madiregi yifeligalu? y-’-g-r- g-z- m-d-r-g- y-f-l-g-l-? ---------------------------------- ye’igiri guzo madiregi yifeligalu?
Ma sooviksin suitsetada. ማጨ- እፈ---ው ማጨስ እፈልጋለው ማ-ስ እ-ል-ለ- ---------- ማጨስ እፈልጋለው 0
ma--’e-i-if---gale-i mach’esi ifeligalewi m-c-’-s- i-e-i-a-e-i -------------------- mach’esi ifeligalewi
Soovid sa sigaretti? ሲ-ራ--ፈ-ጋ-ህ-ጊ-ለ-? ሲጋራ ትፈልጋለህ/ጊያለሽ? ሲ-ራ ት-ል-ለ-/-ያ-ሽ- ---------------- ሲጋራ ትፈልጋለህ/ጊያለሽ? 0
sīga-a --f-l-g-leh---ī-a--shi? sīgara tifeligalehi/gīyaleshi? s-g-r- t-f-l-g-l-h-/-ī-a-e-h-? ------------------------------ sīgara tifeligalehi/gīyaleshi?
Ta soovib tuld. እ---------ል-ል እሱ ላይተር ይፈልጋል እ- ላ-ተ- ይ-ል-ል ------------- እሱ ላይተር ይፈልጋል 0
isu l--i---- -i-eligali isu layiteri yifeligali i-u l-y-t-r- y-f-l-g-l- ----------------------- isu layiteri yifeligali
Ma sooviksin midagi juua. ጥቂ- -ገ---ጠ-ት-እ--ጋ--። ጥቂት ነገር መጠጣት እፈልጋለው። ጥ-ት ነ-ር መ-ጣ- እ-ል-ለ-። -------------------- ጥቂት ነገር መጠጣት እፈልጋለው። 0
t-ik’-ti----e-i---t’--’-ti-----i----w-. t’ik’īti negeri met’et’ati ifeligalewi. t-i-’-t- n-g-r- m-t-e-’-t- i-e-i-a-e-i- --------------------------------------- t’ik’īti negeri met’et’ati ifeligalewi.
Ma sooviksin midagi süüa. ጥ-ት ነገ- መብላ- -ፈልጋ--። ጥቂት ነገር መብላት እፈልጋለው። ጥ-ት ነ-ር መ-ላ- እ-ል-ለ-። -------------------- ጥቂት ነገር መብላት እፈልጋለው። 0
t-ik’-t--n--er--m--i-ati i----g--e--. t’ik’īti negeri mebilati ifeligalewi. t-i-’-t- n-g-r- m-b-l-t- i-e-i-a-e-i- ------------------------------------- t’ik’īti negeri mebilati ifeligalewi.
Ma sooviksin veidi puhata. ት---ማ-ፍ -ፈ--ለው። ትንሽ ማረፍ እፈልጋለው። ት-ሽ ማ-ፍ እ-ል-ለ-። --------------- ትንሽ ማረፍ እፈልጋለው። 0
ti--s-i -a--fi -feli----wi. tinishi marefi ifeligalewi. t-n-s-i m-r-f- i-e-i-a-e-i- --------------------------- tinishi marefi ifeligalewi.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ጥ-- --- ልጠይ-ዎ-------። ጥቂት ነገር ልጠይቅዎ እፈልጋለው። ጥ-ት ነ-ር ል-ይ-ዎ እ-ል-ለ-። --------------------- ጥቂት ነገር ልጠይቅዎ እፈልጋለው። 0
t’-k’----n-ge------’--i-’--- i--lig---wi. t’ik’īti negeri lit’eyik’iwo ifeligalewi. t-i-’-t- n-g-r- l-t-e-i-’-w- i-e-i-a-e-i- ----------------------------------------- t’ik’īti negeri lit’eyik’iwo ifeligalewi.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ጥቂ- --- እ---ጡ--ልጠ-ቅዎ-እ-ልጋ--። ጥቂት ነገር እንዲሰጡኝ ልጠይቅዎ እፈልጋለው። ጥ-ት ነ-ር እ-ዲ-ጡ- ል-ይ-ዎ እ-ል-ለ-። ---------------------------- ጥቂት ነገር እንዲሰጡኝ ልጠይቅዎ እፈልጋለው። 0
t--k’----n----- i--d-set’--y- ---’ey-k’iwo-ifel-ga---i. t’ik’īti negeri inidīset’unyi lit’eyik’iwo ifeligalewi. t-i-’-t- n-g-r- i-i-ī-e-’-n-i l-t-e-i-’-w- i-e-i-a-e-i- ------------------------------------------------------- t’ik’īti negeri inidīset’unyi lit’eyik’iwo ifeligalewi.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ልጋ-ዝዎ እ--ጋለው። ልጋብዝዎ እፈልጋለው። ል-ብ-ዎ እ-ል-ለ-። ------------- ልጋብዝዎ እፈልጋለው። 0
l-----zi-o -f-l-g---wi. ligabiziwo ifeligalewi. l-g-b-z-w- i-e-i-a-e-i- ----------------------- ligabiziwo ifeligalewi.
Mida te soovite, palun? ምን--ን--ር--ዎ ይፈል-ሉ? ምን እንዳቀርብልዎ ይፈልጋሉ? ም- እ-ዳ-ር-ል- ይ-ል-ሉ- ------------------ ምን እንዳቀርብልዎ ይፈልጋሉ? 0
mini in---k’-r-bil-w---if---g-l-? mini inidak’eribiliwo yifeligalu? m-n- i-i-a-’-r-b-l-w- y-f-l-g-l-? --------------------------------- mini inidak’eribiliwo yifeligalu?
Soovite te kohvi? ቡ- ይ-ልጋሉ? ቡና ይፈልጋሉ? ቡ- ይ-ል-ሉ- --------- ቡና ይፈልጋሉ? 0
b--a --feli-al-? buna yifeligalu? b-n- y-f-l-g-l-? ---------------- buna yifeligalu?
Või soovite te pigem teed? ወይ--ሻ- ---ሉ? ወይስ ሻይ ይወዳሉ? ወ-ስ ሻ- ይ-ዳ-? ------------ ወይስ ሻይ ይወዳሉ? 0
wey--i -------i--d-lu? weyisi shayi yiwedalu? w-y-s- s-a-i y-w-d-l-? ---------------------- weyisi shayi yiwedalu?
Me soovime koju sõita. ወ--ቤ- መ-ዳ- -ንፈ---ን። ወደ ቤት መንዳት እንፈልጋለን። ወ- ቤ- መ-ዳ- እ-ፈ-ጋ-ን- ------------------- ወደ ቤት መንዳት እንፈልጋለን። 0
w--- -ēti -eni--ti-i-if-l-ga-eni. wede bēti menidati inifeligaleni. w-d- b-t- m-n-d-t- i-i-e-i-a-e-i- --------------------------------- wede bēti menidati inifeligaleni.
Soovite te taksot? ታ-ሲ-ይፈልጋ-? ታክሲ ይፈልጋሉ? ታ-ሲ ይ-ል-ሉ- ---------- ታክሲ ይፈልጋሉ? 0
ta-is---i---ig-lu? takisī yifeligalu? t-k-s- y-f-l-g-l-? ------------------ takisī yifeligalu?
Nad soovivad helistada. ስልክ መ--ል ይፈልጋሉ？ ስልክ መደወል ይፈልጋሉ？ ስ-ክ መ-ወ- ይ-ል-ሉ- --------------- ስልክ መደወል ይፈልጋሉ？ 0
s-l--i----e-e-- y----iga-u？ siliki medeweli yifeligalu？ s-l-k- m-d-w-l- y-f-l-g-l-？ --------------------------- siliki medeweli yifeligalu？

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.