Vestmik

et midagi soovima   »   am የሆነ ነገር ለመወዳደር

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [ሰባ]

70 [seba]

የሆነ ነገር ለመወዳደር

mewidedi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ማ---ይ-ል--? ማ__ ይ_____ ማ-ስ ይ-ል-ሉ- ---------- ማጨስ ይፈልጋሉ? 0
m-----s--y---li-al-? m_______ y__________ m-c-’-s- y-f-l-g-l-? -------------------- mach’esi yifeligalu?
Kas te sooviksite tantsida? መ--ስ ይፈ-ጋሉ? መ___ ይ_____ መ-ነ- ይ-ል-ሉ- ----------- መደነስ ይፈልጋሉ? 0
mede-e-i y--e-ig-l-? m_______ y__________ m-d-n-s- y-f-l-g-l-? -------------------- medenesi yifeligalu?
Kas te sooviksite jalutama minna? የእ----- -ድ-ግ--ፈ-ጋሉ? የ___ ጉ_ ማ___ ይ_____ የ-ግ- ጉ- ማ-ረ- ይ-ል-ሉ- ------------------- የእግር ጉዞ ማድረግ ይፈልጋሉ? 0
ye--gi-- ---o------egi -i-el-g---? y_______ g___ m_______ y__________ y-’-g-r- g-z- m-d-r-g- y-f-l-g-l-? ---------------------------------- ye’igiri guzo madiregi yifeligalu?
Ma sooviksin suitsetada. ማ-ስ -ፈ-ጋ-ው ማ__ እ_____ ማ-ስ እ-ል-ለ- ---------- ማጨስ እፈልጋለው 0
ma--’es---f---g-l-wi m_______ i__________ m-c-’-s- i-e-i-a-e-i -------------------- mach’esi ifeligalewi
Soovid sa sigaretti? ሲ----ፈ-ጋለህ-ጊ-ለ-? ሲ__ ት___________ ሲ-ራ ት-ል-ለ-/-ያ-ሽ- ---------------- ሲጋራ ትፈልጋለህ/ጊያለሽ? 0
s--a---ti---i--l---/g-y----hi? s_____ t______________________ s-g-r- t-f-l-g-l-h-/-ī-a-e-h-? ------------------------------ sīgara tifeligalehi/gīyaleshi?
Ta soovib tuld. እ--ላይተ--ይ---ል እ_ ላ___ ይ____ እ- ላ-ተ- ይ-ል-ል ------------- እሱ ላይተር ይፈልጋል 0
i-u -a---eri yi---ig--i i__ l_______ y_________ i-u l-y-t-r- y-f-l-g-l- ----------------------- isu layiteri yifeligali
Ma sooviksin midagi juua. ጥቂት-ነገ- መጠጣት-እፈ-ጋለው። ጥ__ ነ__ መ___ እ______ ጥ-ት ነ-ር መ-ጣ- እ-ል-ለ-። -------------------- ጥቂት ነገር መጠጣት እፈልጋለው። 0
t’-----i-nege-i--et’e-’ati ---li-a-ew-. t_______ n_____ m_________ i___________ t-i-’-t- n-g-r- m-t-e-’-t- i-e-i-a-e-i- --------------------------------------- t’ik’īti negeri met’et’ati ifeligalewi.
Ma sooviksin midagi süüa. ጥ-ት--ገር -----እፈ-ጋ--። ጥ__ ነ__ መ___ እ______ ጥ-ት ነ-ር መ-ላ- እ-ል-ለ-። -------------------- ጥቂት ነገር መብላት እፈልጋለው። 0
t---’--i-neg--- mebilat- ifel--a---i. t_______ n_____ m_______ i___________ t-i-’-t- n-g-r- m-b-l-t- i-e-i-a-e-i- ------------------------------------- t’ik’īti negeri mebilati ifeligalewi.
Ma sooviksin veidi puhata. ት-- ማ-----ልጋ--። ት__ ማ__ እ______ ት-ሽ ማ-ፍ እ-ል-ለ-። --------------- ትንሽ ማረፍ እፈልጋለው። 0
tin--hi -are-i -f----ale--. t______ m_____ i___________ t-n-s-i m-r-f- i-e-i-a-e-i- --------------------------- tinishi marefi ifeligalewi.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ጥ----ገ--ል-ይቅዎ-እ-ል-ለው። ጥ__ ነ__ ል____ እ______ ጥ-ት ነ-ር ል-ይ-ዎ እ-ል-ለ-። --------------------- ጥቂት ነገር ልጠይቅዎ እፈልጋለው። 0
t’-k-ī---neg-r- -it’e---’iw- -fe-ig-l--i. t_______ n_____ l___________ i___________ t-i-’-t- n-g-r- l-t-e-i-’-w- i-e-i-a-e-i- ----------------------------------------- t’ik’īti negeri lit’eyik’iwo ifeligalewi.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ጥቂት-ነ-ር-እንዲሰ-ኝ ልጠ-ቅዎ -ፈል-ለው። ጥ__ ነ__ እ_____ ል____ እ______ ጥ-ት ነ-ር እ-ዲ-ጡ- ል-ይ-ዎ እ-ል-ለ-። ---------------------------- ጥቂት ነገር እንዲሰጡኝ ልጠይቅዎ እፈልጋለው። 0
t’i----- -e---- -n-----t’---i--it--y-k-i-o if-lig-lewi. t_______ n_____ i____________ l___________ i___________ t-i-’-t- n-g-r- i-i-ī-e-’-n-i l-t-e-i-’-w- i-e-i-a-e-i- ------------------------------------------------------- t’ik’īti negeri inidīset’unyi lit’eyik’iwo ifeligalewi.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ልጋ--ዎ-እ-ልጋለ-። ል____ እ______ ል-ብ-ዎ እ-ል-ለ-። ------------- ልጋብዝዎ እፈልጋለው። 0
lig-bi--w---f-li--l-w-. l_________ i___________ l-g-b-z-w- i-e-i-a-e-i- ----------------------- ligabiziwo ifeligalewi.
Mida te soovite, palun? ም-----ቀርብልዎ------? ም_ እ_______ ይ_____ ም- እ-ዳ-ር-ል- ይ-ል-ሉ- ------------------ ምን እንዳቀርብልዎ ይፈልጋሉ? 0
m-ni---i-a-’-r-b-liw- yi-----a-u? m___ i_______________ y__________ m-n- i-i-a-’-r-b-l-w- y-f-l-g-l-? --------------------------------- mini inidak’eribiliwo yifeligalu?
Soovite te kohvi? ቡ- ይፈልጋ-? ቡ_ ይ_____ ቡ- ይ-ል-ሉ- --------- ቡና ይፈልጋሉ? 0
bu-a---fel-g--u? b___ y__________ b-n- y-f-l-g-l-? ---------------- buna yifeligalu?
Või soovite te pigem teed? ወይ- -- ይ--ሉ? ወ__ ሻ_ ይ____ ወ-ስ ሻ- ይ-ዳ-? ------------ ወይስ ሻይ ይወዳሉ? 0
we--si-----i--iw-----? w_____ s____ y________ w-y-s- s-a-i y-w-d-l-? ---------------------- weyisi shayi yiwedalu?
Me soovime koju sõita. ወ- ቤ--መንዳ--እንፈል-ለን። ወ_ ቤ_ መ___ እ_______ ወ- ቤ- መ-ዳ- እ-ፈ-ጋ-ን- ------------------- ወደ ቤት መንዳት እንፈልጋለን። 0
wede ---i-m-n--ati -n-f-l---l---. w___ b___ m_______ i_____________ w-d- b-t- m-n-d-t- i-i-e-i-a-e-i- --------------------------------- wede bēti menidati inifeligaleni.
Soovite te taksot? ታክ------ሉ? ታ__ ይ_____ ታ-ሲ ይ-ል-ሉ- ---------- ታክሲ ይፈልጋሉ? 0
ta---ī-y---l---l-? t_____ y__________ t-k-s- y-f-l-g-l-? ------------------ takisī yifeligalu?
Nad soovivad helistada. ስ-ክ መደ-ል ይ--ጋ-？ ስ__ መ___ ይ_____ ስ-ክ መ-ወ- ይ-ል-ሉ- --------------- ስልክ መደወል ይፈልጋሉ？ 0
sili-i--e-ew-li---feli-a-u？ s_____ m_______ y__________ s-l-k- m-d-w-l- y-f-l-g-l-？ --------------------------- siliki medeweli yifeligalu？

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + amhaari (1-100) MP3 amhaari (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.